Me kohtume Langi ühes lemmikkohas Bogapoti kohvikus Toompeal sõna otseses mõttes põranda all. Kohviku valgete krohvseintega keldrikorrusel köeb õdus kamin ja mõne lauakesega ruumis saab vestelda võõraste pilkude eest varjatult. See on nostalgilisi mälestusi esile toov koht, sest siin käis Rein Lang justiitsministrina tihti koos siseministrist sõbra Kalle Laanetiga pärast valitsuse istungit õlut rüüpamas ja ühist asja ajamas.

Kui palju on sinus kadumaläinud 1. septembri tunnet: teised alustavad varsti värske hooga uut kooliaastat, aga sina jääd seekord koju?
Ei ole kaugeltki sellist tunnet. Ma ju ise tahtsin nii. Pigem on mõnus kevade ootuse tunne. Muidugi elan kaasa erakonnale ja see, et valimistel saadi enam-vähem korralik tulemus, on igati positiivne. Iseasi, mis nüüd edasi saab.

Oled olnud nii pikalt poliitikas ja jääd nüüd riigipirukast eemale – ütle ausalt, on teatav kurbus hinges?
Eks see periood on olnud kokku ligi 15 aastat - läksin esimest korda poliitilisse ametisse aastal 2000, mis oli Tallinna linnavalitsus. Pärast seda tulid riigikogu ja ministriametid. Eks ühel hetkel tekibki küsimus, kas tahad teha elus veel midagi peale selle, et oled poliitilises establishment-is. Tahaksin ikka midagi muud ka teha.

Kuidas hakkab Rein Lang veetma oma vabaks jäänud päevi, miks ta poliitikast kõrvale astus, mida arvab Reformierakonna vasakule kaldumise pärast, milliseid kultuurielamusi on ta viimasel ajal saanud ja paljust muust loe juba homme ilmuvast LP-st!