500 aastat immigrantide – hispaanlaste, hiinlaste, jaapanlaste – sisserännet on mitmekesistanud Peruu toitu, kuid selle juured ulatuvad ikkagi inkade aega. Ketšua keeles, milles põlisrahvad siiani suhtlevad, tähendas „inka” algselt valitsejat või isandat ja seda sõna kasutati, kui kõneldi impeeriumi valitsevast klassist ja perekonnast. Hispaanlased aga tähistasid sõnaga „inca” kõiki impeeriumi alamaid. Peruu köök keskendus koloniaalajastu algusest kuni Teise maailmasõjani pigem Hispaania mudelitele ja püüdis mööda vaadata kõigest, mis oli pärismaine või indiaani päritolu. Traditsioonilisi taimi, mida kohalikud endiselt sõid, peeti nn talupojatoiduks, mida tuleks vältida. Alles 1970. aastatel hakati põlisrahvaste toite varjust välja tooma.