Oma esimese raamatu „Kunsti kukeaabitsa” avaldasin äsja ülikooli lõpetanuna koos oma onu Ott Kangilaskiga. Siis ei olnud maailma kunstist pea midagi eestikeelsena saadaval ja igal infokillul oli väärtus. Ma olin kirjutanud artikleid ajakirjale Noorus, mis oli 1960. aastatel vaba mõtte kultuurne kandja. „Kunsti kukeaabits” oli pikalt kasutuses, kuid nüüd on see tekst muidugi vananenud ja primitiivne, tänapäeva inimene on juba ise palju informeeritum.

Jaak Kangilaski räägib veel, kuidas on kirjutada ajalooraamatut veel elavatest kunstnikest ning Kunstiakadeemia juhtimisest.