NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 00:44
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "GH" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 05:45
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Alari" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 06:15
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "von Sass" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
13.01.2018 08:17
Mõisad põlevad, saksad surevad..., klassika.
13.01.2018 08:24
Eks Buxhoevedenide karmavõlg eestlaste ja lätlaste ees oli ka suurim...
13.01.2018 09:28
Saksa armee on kahel korral päästnud eesti rahva punatapatalgute käest- 1918.a. ja 1941.a.
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 09:53
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "margus" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
13.01.2018 10:39
nii, nüüd ehk vaja paroonid ka rehabiliteerida. müüdist on asi kaugel. suures väinas nad oma õiglase lõpu leidsid ja mitte mingisuguste elukutsaliste mõrtsukate käel, vaid talumehed mõistsid kiirkohut. ehk oli mõnel veel vitsasaanud popsil selgki alles kärnas, sest alates piiskop albertist oli see suguvõsa siinmail sajandeid oma absoluutset võimu näidanud. nüüd kadakasakslased-ajaloolased, asuge kaitsele. ...muideks üks suguvõsa liige vist sõdis isegi vabadussõjas eestlaste poolel?
    13.01.2018 10:44
    kommunistid olidki pmst. elukutselised mõrtsukad.

    aga eesti vabariik võttis siia jäänud mõisnikelt lihtsalt maad ära.
    13.01.2018 12:40
    See oli Arthur .v.B.. Ka tema vennad olid Eesti sõjaväes ametis ja isa oli mees, kes 1905.a. karistussalklasi ei lasknud oma maadele.

    Nende sugulaste mõrvarid ei olnud tavalised talumehed. Linnast tulnud punast ei saa tavaliseks talumeheks nimetada. Ja tema kaasosalised ei olnud sugugi tavalised. Kalduvus vägivaldsuse kaudu oma võimu nautida, ei ole tavaline.

    A propos. Miks veider sõnamoonutis "paroonid"? Ons emakeel vene keel?
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 10:41
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Eestlane" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 11:49
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "valge aafrika" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    14.01.2018 11:51
    Kirjakeelt ei olnud ja ei olnud ka eesti keelt kui niisugust.
    Olid eri murded.
    Novgorod oli aga merjalaste ala, merja hõimude keeled sarnanevad eesti murretega. Ilmselt seetõttu võidigi ilma tõlkideta Novgorodis käia.
    Novgorod aga eristas end Venemaast, kutsudes Venemaalt vürsti ja saates ta sinna tagasi.
    Nõuka-ajal leidsid arheoloogid kirjapandud vanu tekste, aga tunnistasid eesti kolleegidele, et ei saa neid avaldada ega neist kirjutada.
    Ei olnud ideoloogiliselt õiges keeles. Oli kirikuslaavi tähtedega kirja pandud keel, aga mitte slaavi keel.
    Kohanimi ei tõenda kirjaoskust.
    Oleks mõni tekst, siis palun väga.
    Tekste aga ei ole.
    Et eestlaste seas oli võõrkeelte oskajaid ja ka mõned kirjaoskajad, see on tõenäoline. Käidi liitlasi otsimas nii Venes kui Rootsis ja Saksamaa ei olnud tundmatu.
    Toona oskasid üldse vähesed lugeda. Kultuuritoojatest eelkõige vaimulikud.
    Veel 15. sajandil ei peetud isegi valitsejale kirjaoskust hädavajalikuks.
    Antud kommentaaril on 3 registreeritud vastust ja 6 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 12:43
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "teadja" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    14.01.2018 12:02
    Koos Jefimoviga tapeti tsiviilametnik ja metsavaht.
    Punased ässitasid tagant, ajades maapoisse teadlikult segadusse.
    Riik oli lubanud maareformi ehk mõisate tükeldamist ja üldiselt võideldi eelkõige selle eest.
    Osa sakslastest võitles Eesti poolel, sest hoolimata maareformist oli see neile kõige lähedasem ja arusaadavam.
    Viidates Eesti sõjaväes teenivatele sakslastele, lõid punased muljet, et riik on parunitega koos ning mingit reformi ei ole oodata.
    Pane siia tublisti alkoholi lisaks ja mäsu ongi lahti.
    Saaremaa mäss sarnaneb Soome punaste liikumisega. Ka seal alustati purjuspäi jõhkra terroriga ja nende järglased hädaldavad seniajani, et valged vastasid niisama julma resoluutsusega.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 3 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 13:44
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "karmavõlad" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 16:08
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "downtown abbey" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    14.01.2018 12:19
    20. sajand Inglismaal on üks asi, 16. sajand hoopis teine.
    19. saj. algul tõdeti, et eesti talupoegade koormus oli suurem kui Saksamaal või Venes.
    Sajandi keskel toodi siia saksa talupoegi. Eks mõisnik jäi uskuma omaenda juttu, et eestlane üks vilets tööloom on. Sakslased ei pidanud vastu. Osa plagas koju tagasi, osa asotsialiseerus ja väiksem osa osa eestistus.
    Ekspluateerimine oli jõhker.
    Veel sajandi viimasel veerandil ei peetud auväärseks, kui mõisaomanik tegeles majandamise või tehnikaga. Ainult veidrikud, kellel piisavalt kõrge seisus ja avalikust arvamusest ükspuha, said seda endale lubada.
    Mõisaomanikud olid erinevad.
    Täis- ja poologaratest igati asjalike ja mõistlike meesteni.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastust ja 5 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 17:50
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "GH" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
13.01.2018 18:16
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "saarlane" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
14.01.2018 00:04
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "saarlane" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega