Põgusa korvpallihuvilisena mäletan Jesperit ajast, kui ta oli veel noor ja andekas tulevikutegija. Seejärel oli ta lihtsalt tubli, aga mitte enam nii noor korvpallur. Ja siis kadus Parve pildilt. Et mitme aasta pärast naasta meeste eestkõnelejana ja kirjanikuna.

Oleme ausad, kui sportlane kirjutab raamatu, siis üldjuhul on see karjääri telgitaguseid ja valikuid kirjeldav higist, vaevast ja pisaratest nõretav spordibiograafia, millel nimeks näiteks „Minu tee”. Või kui sportlane on valinud treeneritee, võib tema sulest ilmuda metoodikaraamat. Tõsi, on erandeid.