Jumal: Tõsta, tõsta aktsiisi! Me hakkame ise pühakojas diislikütust tootma ja müüma!

Ahoi, ristirahvas!
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem! Ja kes peaks veel inimesi aitama, kui mitte kirik eesotsas jumala, kõige loojaga! Eriti kui see tõotab prisket kasumit.

Hea äriidee tekkis mul tänu sellele, et mu sulaspoiss Urmas käib siiamaani Toompea Taaviga mängimas. Tuli ühel päeval koju, näoke mossis ja silmad pisaraid täis.

„Taavi kiusab!”

„Mida ta sulle siis tegi, kullake?” pärisin mina.

„Eputab sellega, kui tugev ta on! Hooples, et tõstab kütuseaktsiisi! Enda pea kohale! Ja siis viskab sellega mind!”

Algul ma pahandasin, aga siis sain kohe aru, milliseid hiilgavaid võimalusi see Taavi-poisi koerustükk kirikule pakub. Tõsta, tõsta aktsiisi! Me hakkame ise pühakojas diislikütust tootma ja müüma!

Omal ajal, kui riigis valitses kuiv seadus, sai vee viinaks muutmisega kõva kopikas teenitud. Äri käis ööd ja päevad ja tornikell andis linnarahvale teada uue laari valmimisest. Miks siis mitte nüüd vett kütuseks muuta ja selle arvel rikastuda? Juba sel pühapäeval peetakse suur kütuseaktsiisi tõstmise vastane meeleavaldus – tore oleks, kui selleks ajaks oleks juba kõik korraldatud ning iga kiriku uksel seisaks neoonkollastes tunkedes preester ja keerutaks puusa juures võrgutavalt voolikut: „Tulge imet kaema! Odav diisel!”

Kui tuleb must, näitan ust. Aga kui tulevad lilla ja punane, ei oska midagi peale hakata.

Mõte oli hea, nüüd tuli preestrid imetegusid tegema koolitada. Võtsin jalamaid ühendust Sigatüüka võlukunstikooliga. Mul on nendega juba ammusest ajast suurepärased suhted, sealsed pedagoogid on käinud ajast aega minu poisse treenimas ja neile lihtsamaid nõiatrikke õpetamas: kuidas muuta vesi viinaks, kepp maoks, panna kivikuju vastavalt vajadusele pisaraid, verd või rinnapiima eritama. Nüüd oli siis päevakorras kraaniveest kvaliteetse diislikütuse valmistamine. Sigatüüka kool haaras pakkumisest kohe kinni ja juba veerand tunni pärast tuhises üks võlur luua seljas toomkirikusse. Minu poisid olid kõik üles rivistatud, uhiuued võlukepid käes, ja hetke pärast kostis püüdlikku manamist: „Expecto diseelium!”

Tuju läks heaks, lõin mõttes kokku peagi kiriku kassasse laekuma hakkavaid summasid ja imestasin, kui lihtne on spekulandi elu. Samal ajal helises telefon. Sina rõõmustad, aga kellelgi on kuskil probleeme! Otsustasin, et teen täna kindlasti ühe heateo, lihtsalt selleks, et maailm oleks veelgi rõõmsam.

Helistas üks poliitik ja ütles morni häälega:

„Olukord on päris käest ära, lillat ja punast tuleb uksest ja aknast. Kannan küll küüslauku kaelas, aga see ei aita. Kui tuleb must, siis sellega tulen ma toime, näitan lihtsalt ust. Aga kui tulevad lilla ja punane, siis ma ei oska midagi peale hakata.”

„See on paha lugu küll, kui inimesel lillat ja punast tuleb,” vangutasin ma pead. „Roe olgu ikka klaar ja selge konsistentsiga. Saadan kohe tabletid Püha Vaimu noka vahel teele!”

Vahel võib ju ka täitsa tasuta head teha.