Nädalapäevad tagasi otsustas Eesti rahvas, et just Jüri Pootsmannist saab meie esindaja tänavusel Eurovisionil. Ema Marit tunnistab, et uhkuse ja rõõmu kõrval on murel suurem koht. „Alles see oli, kui sattusin vaatama õues tehtud videoklippi, kus Jüri ja Elina Born rääkisid Eesti muusikaauhindadest. Ja mida ma näen – mütsi pole, hõlmad eest lahti! Ise oli alles haige! Muidugi saatsin talle kohe sõnumi, et kuidas siis nii,” räägib lasteaiaõpetajast Marit naerusuiselt. Ta tunnistab, et muretseb tihtipeale üle. Jüri noomib ema ikka ja jälle, et muremõtted tekitavad negatiivset energiat, neid ei tohi mõelda. Aga ema südant sundida ei saa.

Jüri lugu ei saa alustada nagu enamiku lauljate puhul, kel ema laulab, isa mängib pilli ja laps hakkas laulma enne kui rääkima. Pootsmannide-Rahkemaade peres sellist asja olnud ei ole. Marit laulis lapsena veidi aega kooris, aga sellega asi ka piirdus. Marit meenutab, et kui keegi oleks temalt enne saadet „Eesti otsib superstaari” küsinud, kes tema pojast saab, poleks ta osanud vastata. Ent meenuvad poja omaalgatuslikud väljundiotsingud. „Jüri mainis kuskil, et teda noriti sellepärast, et ta ei olnud eriti sportlik. Mina aga mäletan, et ühel hetkel ta otsustas, et hakkab trenni tegema. Muretses siis kõik spordiriided ja hakkas jooksmas käima. See kestis vast paar kuud. Siis otsustas, et hakkab tennist mängima. Muretses omale päris korraliku tennisereketi ja käis Tallinnas mängimas. No see kestis jälle oma paar kuud,” pajatab Marit. Nüüd tundub, et katsetused on päädinud edukalt oma tee leidmisega.

Pikka intervjuud Jüri Pootsmanni ema Maritiga loe juba homme ilmuvast LP-st!