Kohtume kohvikus, mis asub Estonia vastas, vaatega rahvusooperi katustele. Juuli võtab tee ja kiidab selle suusamäärdearoomi, mina piirdun lõunase latega. Esialgu teietame, aga hiljem lähme sujuvalt sina peale üle. Juuli ütleb, et talle meeldib teietamine, kuid ta ei mõista inimesi, kes hakkavad koogutama, kui mõni halliks läinud maestro tuppa siseneb. Ehedus ennekõike, oleme ju kõik ikkagi inimesed.