Kadri Voorand homses LP-s: minu soengusse mahutati kõik mu rollid
Homses LP-s avab Kadri oma džässilaulja hinge.
Kõik, kes me su esinemist jälgisime, panime tähele, kui meisterlikult sa etenduse loogikat järgides ühest rollist teise vupsasid. Vahepeal olid sa naine, vahepeal mees, siis jälle sootu, muudest nüanssidest rääkimata. Kas rolliloome tuli sulle kergelt? Džässilaulja esindab ju kontsertidel eelkõige iseennast.
Elan lugudesse sisse nii hetkes, kui see võimalik on. Püüan iga sõna endast läbi lasta, luban endale laval olles hetkes reageerida. Saan planeerida mingeid emotsioone, kuid neid pole võimalik etendada ilma neid päriselt tundmata. Kuna mulle meeldib reageerida muusikale ja lasta ennast sellest kanda, ei olnud rollide vahetus minu jaoks keeruline.
Samuti jäi silma, et sa murdsid laval stereotüüpe nii oma häält kui ka välimust kasutades. Eriti, mis puudutab klassikalist ilukontseptsiooni. Kui palju sa tunned, et sulle kui naisartistile seatakse piire, tahetakse, et sa oleksid alati veetlev, laulaksid meeldiva tämbriga jne?
Minu jaoks on laval olles peamine olla vahendaja, anda kuulajale edasi mingit infot, mis võiks tekitada temas vastureaktsiooni. Kuna ise olen pigem emotsionaalne inimene ega vaimustu eriti kergelt n-ö ilu- ja jõunumbritest, siis ei pea seda ka esmatähtsaks. Ilus kõla ja nägu aitaksid vahel kaasa, kuid laval ei mõtle ma esmajärgus välistele teguritele, need püüan proovides kehasse saada, et kontserdil jääks aega ainult sisu edastada. Ma ei tunne, et mind üldse võetaks kui naisartisti. Tunnen, et olen muusik ja nii mind vist ka vastu võetakse. Mind tundev publik juba tõenäoliselt teab, et minult võib tulla mida iganes. Võin ühel hetkel olla laval äärmiselt õrnade tunnetega üdini naine ja järgmisel raju punkar, olenevalt sellest, mida on tarvis edastada. Kehastuda vastavalt vajadusele – see mulle sobib!
Pikemalt juba homme ilmuvas LP-s!
