Kaia Kanepi: peab lähtuma sellest, et endal oleks hea olla

Kaia Kanepi tunneb end vabana, naudib elu ja ütleb, et kuigi inimesel pole võimalik kogu oma elu kontrollida, saab igaüks kontrollida seda, et tal endal oleks hea tunne.

Eesti aegade parim tennisemängija Kaia Kanepi (32) esitles sel nädalal oma elulooraamatut, mis osutus ootamatult avameelseks. Peale selle nõustus seni äärmiselt kinnisena tuntud sportlane LP-le intervjuu andma. Tennisest ei tea ma midagi ja Kaia Kanepistki ainult seda, et ta on üks väheseid Eesti tõelisi tippsportlasi. Ööl enne intervjuud lugesin Kaia raamatu läbi ega suutnud pärast seda magama jääda. Kaia isiksus avaldas mulle pööraselt muljet. Järgmisel päeval kohtusin temaga tennisekeskuse kohvikus, kuhu tal oli hea lihtne pärast trenni tulla. Kaia astus ruumi, leidis mu pilgu ja kinnitas sellesse enda oma.

Spordiajakirjanikud on sinust vahel rääkinud väga isiklikult ja solvavalt. Kuidas oled suutnud nendega pärast seda edasi suhelda, kui sind on näiteks sõimatud hüsteeriliseks eideks?

(Muigab.) Ma ei olegi selle ajakirjanikuga suhelnud. Mul on täitsa ükskõik, las ta olla. Oli mis oli. Aga üldiselt olen olnud sunnitud spordiajakirjanikega edasi suhtlema, sest ma olen ju ikkagi sportlane – kasvõi sponsorite pärast on vaja intervjuusid anda. Ja nii olengi suhelnud, aga hästi napisõnaliselt. Võib-olla oleksin saanud avameelsem olla, aga kuna ajakirjandus on minuga niimoodi käitunud, siis pole ma tahtnud eriti midagi öelda.

Ometi nõustusid seda intervjuud andma. Miks?

(Naerab.) Sest kõik on juba välja tulnud! Ma ei pea kellegi vastu mingit viha.

Kui palju inimesed sulle kirjutavad, olgu siis pahaselt või kiitvalt?

Seda ikka on, enamasti kirjutatakse Facebooki, aga kuna ma ise oma fännilehte ei halda, siis tavaliselt kuulen alles tagantjärele. Sageli soovitakse tutvuda, aga kui olen võitnud, siis tuleb ka kiitust. Ähvardused ja sõim kustutatakse kohe ära. Need on tavaliselt kellegi emotsionaalsed plahvatused. On olnud ka tapmisähvardusi. Näiteks millalgi aastaid tagasi, kui ma Pariisis mängisin, kirjutas keegi midagi sellist: „Elusana sa Pariisist ei lahku.”