Kaie Kõrb homses LP-s: miski ei ole võimatu, kui sa nii otsustad

Algav sügis saabub endisele priimabaleriinile Kaie Kõrbile teisiti, sest tema kaksikutest pojad, Eduard ja Raimond, lähevad eelkooli.

Suvi saab sajuga lõigatult selleks korraks läbi ja Kaie Kõrb veab tumesinise sügisjaki hõlmad pisut rohkem koomale, et end Kadriorus luigetiigi veerele pildistama sättida. Kuid mida tiigile lähemale ta jõuab, seda soojemaks muutub ta ilme. Korraga särab naeratus üle kogu Kaie näo: „Kui ilus, ongi mustad luiged!” Vihm lakkab. Päriselt ka.

Kuueaastased kaksikud Eduard ja Raimond tormavad ikka veel lahtiste vihmavarjudega lindude poole ja ema hüüatab heledalt, et nüüd kukuvad pojad küll koos või järjest tiigivette. Ent poisid ei kuku, vaid kükitavad ema kõrvale paeplaadile ja sirutavad tühjad pihud punaste luigenokkade poole. „Vaadake poisid, siin tiigi keskel väikesel saarel on issi ja emme tantsinud,” viipab kõnealusel 1996. aasta suvel priimabaleriini tiitlit kandnud Kaie purskkaevu poole. Kaiet kõik need aastad laval ja elus kätel kandnud Viesturs Jansons paneb poegade vihmavarjud kokku, kükitab ja võtab perel ümbert kinni.
Algav sügis saabub Kaie perele teisiti, viies kaksikud eelkooli. „Sobiva leidmisel oli kõige tähtsam, et see oleks töökohale võimalikult lähedal,” ütleb Kaie, kes töötab pikki päevi Toompeal kiriku ja lossi vahel Tallinna balletikooli direktori kabinetis. Ka Viesturs õpetab samas majas ning vähemalt aastaks on kõik logistiliselt kenasti paigas, sest lasteaed on rahvusraamatukogu taga ja eelkool Tallinna inglise kolledžis.
Tegelikult kuuluvad Kaie jaoks sügis ja koolis käimine juba aastakümneid kokku. Esiti muidugi ta enese kooliaastate tõttu, mille ta veetis muu hulgas ka siinsamas Toompeal, kus ta nüüd, pereelust ja Moskva kooliaastaist tingitud pausidega on juba pea 20 aastat järjest klassikalist balletti õpetanud.
Direktrissina tervitab Kaie Kõrb kooliaasta puhul seekord juba sada üht õpilast. „Kuid põnevalt algab see aasta meil kindlasti,” muigab Kaie, viidates USA presidendi Eesti-visiidile, mis linna liikumispiiranguid seab. „Eks näis, mida täpselt neil päevil teha saame, ent kahtlemata on see võimalus lastel midagi uut õppida.”
Just nii Kaie õppimisest mõtlebki: et oleks huvitav ja et paremini meelde jääks. Aga missugune on Kaie enda suhe õppimise, hariduse ja õpetajatega ning mida ta poegade koolitee alguses mõtleb?

Tallinna balletikooli koduleheküljel on teie ametinimetus direktor. Direktriss sobib aga teie priimabaleriini hoiakuga paremini. Kas teie jaoks on need tiitlid erinevad?
Sõnana on direktriss (Kaie lausutuna sõna lausa heliseb – P. K.) ilus tõesti, kuid see tiitel ei anna mulle küll midagi rohkemat juurde. Mina olen, nagu olen alati olnud. Mind ei muuda küll miski ja kõik, mis ette võetud, tuleb ära teha.
Mul on oma klass ja ma õpetan klassikalist balletti, nädalas kokku kümme akadeemilist tundi. See on paras koormus, administreerimine võtab põhilise aja.
Koolijuhi ametist ei ole ma samuti kunagi otseselt unistanud, tulevikku hakkasin kujutlema alles siis, kui mind konkursiga balletikooli juhiks valiti. Kui see hakkas konkureerima tantsu ja õpetamisega, mis ongi minu elu. Armastan väga lapsi ja tunnen, et mul on kogemusi, mida neile edasi anda. See kool on mu hing, sest vähemalt poole oma elust olen ju siin veetnud.

Kas teile meenub oma praeguses kabinetis tumepunasel nahksel toolil istudes vahel ka aeg, mil ise õpilasena direktori uksest mööda käisite?
Vahel ikka. Ehk ka sellepärast, et suures plaanis on kõik täpselt nii nagu siis. Kabinetki on samas kohas. Kui siin 2012. a oktoobris alustasin, siis muutsin niipalju, et avarust ja värskust tõin juurde. Muu hulgas loobusin neist nõukaaegsetest kappidest, mis suure koridori seinu koormasid. Ja tütarlaste garderoobi viisin välisukse kõrvalt allkorrusele. Sealt on mugavam vajalikus suunas liikuda. Ka söökla sai õpilasesõbralikumaks. Nagu ikka, majandatakse ju kõikjal [rahaliste] võimaluste piires, aga usun, et kõike on võimalik teha, kui tahta.

Tööst, poegadest, läti keelest ja muidugi oma praegusest ja endisest koolielust pikemalt räägib Kaie Kõrb homses laupäevalehes LP!