Kaja Sepp: Mõtleme heale

Eesti sünnipäev toob meelde sõnad, millele iga päev ei mõtle. Isamaa. Emakeel. Kodumaa-armastus. Uhkus oma riigi ja rahva üle.

Eestile olulistel tähtpäevadel meenutan alati oma vanaema. 1944. aastal, kui pikkadel pimedatel sügisöödel rannakülad ridamisi tühjaks jäid, põgenes paadiga üle mere ka minu vanaisa. Vanaema loobus minekust viimasel otsustaval hetkel.

Vähesest, mis ta sellest on rääkinud, on mu vaimusilma jäänud pilt noorest naisest, kes väikelast ehk minu tulevast isa süles kandes ja kahte vanemat – minu onu ja tädi – käekõrval juhatades läbi pilkaspimeda öö kodu poole kõnnib ja terve tee lohutamatult nutab. Ta valis – juba siis oli arvata, et igaveseks – lahkumineku armastatud mehest, valides oma lastele, nende lastele ja lastelastele…