Kuidas Eesti üldine poliitiline olukord tundub?
Mul on väga hästi meeles, kuidas 25 aastat tagasi sai Rootsi vahet käidud ja seal omaealistega suheldud. Nad ütlesid, et Rootsis on stagnatsioon. Ütlesidki nii: teil Eestis on liikumist, aga meil on stagna. Nüüd on mul tunne, et see stagna on meil siin. Vaat nii! Kahjuks on meil juba tükimat aega stagna olnud.

Ei tea miks?
Võib-olla on meile kõik liiga kergelt kätte tulnud. Ei ole enam seda vunki.

Mõtlete lõputuid vaidlusi pagulaste teemal?
Kaua me seda kedranud oleme?

Teine aasta läheb, kui mitte rohkem.
(Ägestub.) Teine aasta! Kus on see üks süürlane! Siiamaani pole me ühtegi kätte saanud – aga möla on kui palju. Milline möla! Aur läheb ei tea kuhu.

Sama käib kooseluseaduse kohta?
Täpselt. Pseudoprobleemid! Ongi nii. Kõik on pseudoprobleemid. Aga no hea küll.

Mis on teie silmis tähtsad probleemid?
Haridus! See on number üks. Haridus, haridus, haridus…
Hariduse korraldamine, rahastamine, hariduse puhastamine ja vabastamine bürokraatiast…
Ma võin öelda, et nõukaaegne haridusega seotud bürokraatia oli süütu imiku lalin võrreldes selle euroidiootsusega, mis praegu toimub. Praegune bürokraatia on kohutav.

Teile on see koolist väga tuttav teema?
Õnneks pole ma koolis enam see vastutaja ja paberite kirjutaja. Aga näen, mis ümberringi toimub. Aga veel kord, haridus on see, millega peaksime tegelema, sest see veab kaasa kõik muu.

Kas on veel midagi, mis kriibib? Midagi, mis teie hinnangul nõuab kohest sekkumist?
Mind kriibib väga see, mismoodi me maa tühjaks jookseb. Võime ju rääkida, et nad kõik saavad seal kogemusi jne. Aga neid kogemusi omandavad vähesed.
Enamik teeb muud. Kunagi hakkas see asi heeringa rappimisest või kalkuni kitkumisest või Soomes maasikate korjamisest… Sisuliselt kestab see tänase päevani.
Näen noori mehi, kes küsivad: aga milleks ma õpin? Milleks? Ma saan Soomes rohkem palka kui sina, professor. Kõik! Järelikult on need asjad meil paigast ära.

Aga mida siis teha, et need ajad ja olud muutuksid?
Ma tulen jälle selle sõna juurde – haridus! Ta kohutavalt kallis, kohutavalt tüütu. Vastikult suur töö. Aga haridus on ainus, tänu millele võime pääseda, alles jääda ja rahvusena midagi tähendada.

Pikka intervjuud Kalju Komissaroviga loe juba homme ilmuvast LP-st!