Just need euroametnike ettekirjutatud CO2 nõuded on pannud suure osa autotootjaid esitlema Pariisi autonäitusel tavalisi hübriidautosid, pistikuga laetavaid hübriid-autosid (u 60 km elektrijõul ja sealt edasi bensiiniga sõitvad autod), uusi elektriautosid, aga ka kütuseelementidel töötavaid sõidukeid. Eks naftaajastu lõpu märke näevad autotöösturidki, kuid eeldatavalt jätkub seda musta kulda veel 50 aastaks. Seega ei hakka ükski kasumit taotlev ettevõte toimivat lahendust vahetama uue kulukama ja mitte nii hästi toimiva vastu. Küll aga katsetatakse erinevaid võimalusi, näitusel esitlesid kõik suuremad autotootjad oma ideid tuua lähema kolme aasta jooksul turule mõni elektriauto. Toyota on lubanud kolme aasta pärast tuua turule 21 uut hübriidautot ning Audi teeb aastaks 2020 kõikidest oma mudelitest pistikuga laetava hübriidversiooni. Nende kõrge hinna või siis ebapiisavat sõiduulatust pakkuvate akude tõttu ei jookse tarbijad nendele nn rohelistele autodele siiski just tormi. Kütusehindade tõus on aga suunanud autoostjate pilgud säästumootoritele. Tarbijate uued ootused ja süsinikdioksiidi keskmise heitkoguse karmimad nõuded on sundinud autotootjaid arendama sisepõlemismootoreid veelgi säästlikumaks. Seega harjuge mõttega, et suurema pereauto või väiksema maasturi kapoti all teeb tööd üheliitrine bensiinimootor. Need on tänu turbojõule võimsad, kuid tarbivad seejuures kütust vaid 3–4 liitrit saja kilomeetri kohta. Koos hübriidajamitega ongi see meie autonduse lähitulevik.
