Muidugi on pisut naljakas, et Odini sõdalased kinnitavad kanda ka Eestis. Teatavasti pole me ju veel suutnud leida ainsatki pagulast, kes vastaks meie kõrgetele kvaliteedinõuetele. Seega pole Odini sõdalastel meid justkui kellegi eest kaitsta. Ent paraku ei näita meie kuulumist Euroopasse üksnes see, et meil on Helen Sildna ning teised sallivust ja euroopalikke väärtusi esindavad isikud. Euroopasse kuulumist näitavad ka samad tumedad hirmud ja pagulasvastase meeleolu levik. Jah, meie marurahvuslikud rühmitused on veidi kodukootud, umbes nagu „Ameerika supermodelli” Eesti analoog, mis püüab küll võimalikult glamuurne välja näha, kuid on tegelikult lihtsalt järjekordne „Õnne 13”. Aga olemas nad on.

Samuti on tõenäoline, et enda arust ei soovi Odini sõdalased midagi halba. See, et liikumise eesotsas on kriminaalse taustaga isikuid, ei tähenda veel, et kavandataks kuritegelikku operatsiooni. Oma lihtsameelsel kombel üritavad Odini sõdalastega liitunud ilmselt ikka riigile kasu tuua – loomulikult omaenda ideaalidest lähtudes. Tegelikult ei näe ma suurt vahet nende ning pärast pronksiööd abipolitseinike ja kaitseliiduga liitunute vahel. Mõlemal juhul mindi selleks, et kaitsta Eestit ja eestlasi. Ainult et ühel juhul oli liitujail riiklik toetus, teisel juhul mitte. Tõsi, pronksiöö oli reaalne sündmus, seal tõesti lõhuti ja vandaalitseti. Ükski pagulane pole Eestis midagi säärast korda saatnud. Kuid nagu juba öeldud: me elame Euroopas ja see, mis sünnib seal, kajab vastu ka meil.

Mugavast ja rahumeelsest hipsterist muidugi ei saa Odini sõdalast. Lähevad ikka need, kellele sümpatiseerivad mundrid ja rivisamm.

Ma ei imesta sugugi, et Odini sõdalastega liitumine peibutab kaitseliitlasi ja kaitseväelasi. Tubli spordipoiss võistleb sageli mitmel alal. Mugavast ja rahumeelsest hipsterist muidugi ei saa Odini sõdalast. Lähevad ikka need, kellele sümpatiseerivad mundrid ja rivisamm.

Kas on väga vale tõmmata paralleele omaaegsete vapsidega? Ilmselt küll, puudu jääb nii mastaapsusest kui ka ideedest. Ühine on üksnes veendumus, et Eestit ei juhita õigesti. Kuid samuti on sarnane võimukoridorides valitsev arusaam, et rahvas on haige – nii nagu omal ajal kinnitas Päts, kes kuulutas rahva ravimiseks välja eriolukorra. Tänapäeval säärane riigipööre ei õnnestuks. Kurb on see, et niivõrd segasel ja kriitilisel ajal on meil viimase 25 aasta abituim valitsus ja nõrgim peaminister.