Jutt, et Kersti Kaljulaid on justkui kohustatud kiriklikel üritustel osalema, sest on lubanud olla kogu rahva president, on mõttetu. Sama hästi võiks nõuda, et Kaljulaid viibiks ka filatelistide aastakoosolekul ja lööks kaasa sadomasohuviliste peol. Ka nemad on ju osake rahvast!

Tegelikult on ikkagi nii, et igaüks võib rahumeeli oma hobidega tegeleda, aga riiklikud üritused tuleb ilmalikus riigis kõiksugustest veidrustest puhtana hoida. Loodan väga, et Kadriorul jätkub kindlameelsust kiriku lähenemiskatseid edaspidigi tõrjuda.

Arusaadav, et preestritel, kes on harjunud nägema, kuidas riigipead nende ees põlvitavad, on raske sellest vaatepildist loobuda, nagu on valulik ka senisest väiksem meediakajastus. Ent lohutuseks võib öelda, et populaarsed saatesarjad „Hallo, Kosmos!” ja „Selgeltnägijate tuleproov” pole kuhugi kadunud ning seal võivad oma kogemusi jagada kõik müstikud.

Heade kavatsustega manifesti tulemus on keskealise traktoristi hülgevuntsidega nägu.

Uusi tuuli lubatakse ka Keskerakonnas, aga kas need ka päriselt puhuma hakkavad, me ei tea. Tõenäoliselt langeb täna Savisaar, kuid selleks et tegemist poleks lihtlabase paleepöörde, vaid millegi olemuslikumaga, ootaks Jüri Rataselt umbes sellist kõnet, mille pidas 1956. aastal Nikita Hruštšov, mõistes hukka Stalini isikukultuse ja kuritööd. Ka Keskerakonna uus juhtkond peaks partei senisest liidrist selgelt distantseeruma, rääkima ausalt erakonnas valitsenud korruptsioonist ja kelmustest ning tühistama lepingu Ühtse Venemaaga. Nii nagu Hruštšov laskis mausoleumist välja kanda Stalini muumia, tuleks Keskerakonnast piltlikult välja kanda kogu Savisaare-aegne mentaliteet.

Jutt, et Savisaar võiks olla erakonna auesimees ja võtta hääli ka järgmise aasta kohalikel valimistel, kõlab aga nii, nagu kutsunuks pärast sõda uut Saksamaad üles ehitav Konrad Adenauer oma valitsusse ka Spandau vanglas karistust kandva sõjaroimari Rudolf Heßi. Kui ikka soovida uut moodi edasi minna, tuleb kõigepealt nägu vanast sopast puhtaks kasida.

Lõpetuseks: ka IRL püüab endale uut ja värsket ilmet ette manada. Kuid nende Mahtra sõja aegses stiilis kirja pandud manifesti lugedes tekib paraku tunne, nagu oleks kusagil üks õhuaken kinni pandud, mitte avatud. Praegu on teatavasti movember – aeg, kui mõned mehed õilsal eesmärgil enesele koledad vuntsid kasvatavad. Ka IRL-i manifest on kahtlemata parimate kavatsustega koostatud, ent tulemus on keskealise traktoristi hülgevuntsidega nägu.