Koolijuht Tõnu Piibur annab vanadele bussidele uue elu

Mõni nokitseb uunikume renoveerides jalgrataste, mõni tsiklite kallal, aga on neidki, kelle kireobjekt on mõõtmetelt märksa suurem. Kuidas käib vanade liinibusside renoveerimine ja kas suure sõiduki ülesvuntsimine on alati suurem tükk tööd?

Kohtume Eesti bussiajaloo seltsi eestvedaja Tõnu Piiburiga Kuusalu vallas Kiiul, mida mujalt kandi rahvas tunneb peamiselt tillukese tornlinnuse ja vahest ka linnuselt nime laenanud munalikööri poolest.

Ennelõunases taevas tõttavad hallid pilved ja vihm sajab hea sügistava kohaselt vaat et horisontaalis. Punaste ustega garaaži ees õues seisev töötava mootoriga uunikumbuss mõjub sestap eriti kutsuva pelgupaigana. See on pisut üle 50 aasta vanune Volvo, täpsemalt Volvo B63508 SKV Katrineholm 1962. Küll ümarate nurkadega, aga üldiselt siiski risttahukas, mis meenutab pisut klassikalist USA filmides nähtud Greyhoundi.