Koolilõpureis Pariisi või Saaremaale. Koos alkomeetriga

Kas sõidutada õpilased kooliaasta lõpus soojale maale, Narva või vanemate tallu maaelu uudistama? Või jätavad õpetajad mugavusest või hirmust laste napsutamise ees koolilõpureisi hoopis ära?

Kas sõidutada õpilased kooliaasta lõpus soojale maale, Narva või vanemate tallu maaelu uudistama? Või jätavad õpetajad mugavusest või hirmust laste napsutamise ees koolilõpureisi hoopis ära?

Enamik üldhariduskoole paneb tuleval nädalal õppeaastale punkti. Käes on aeg, kui sõidetakse pikematele klassiekskursioonidele. Kõikides koolides ei ole need populaarne trend, küsimus on nii õpetajate hirmudes, vanemate rahakotis kui ka erimeelsustes, kuhu ikkagi minna.

Näide tüüpilisest koolireisist. Ühe Tallinna keskkooli 11. klass sõidab paariks päevaks Peterburi. Esmalt käiakse purskkaevude linnas Peterhofis ja seejärel vaadatakse üle Peterburi kesklinna põhilised vaatamisväärsused. Noor õpetaja Karin on elevil – tundub, et noortele meeldib. Esimesel öösel on kavas minna sildade ülestõusmist kaema. Öösel aga saabub kainestav reaalsus, sest osa seltskonda tuleb sildade avanemisele purjuspäi. Üks 17-aastane neiu on lausa nii purjus, et istub tänavasillutisele ja tahab otsesõnu magama jääda.

Ranged sõnad, ähvardamine, hiljem käskkirjad – umbes selline oli järgnenud stsenaarium. Karin tunnistab LP-le, et oli lihtsameelne ega osanud midagi säärast oodata. „See oli kaks aastat tagasi, enam ma pikke reise pole tahtnud teha.”