EKRE suur pluss ongi see, et ta pole tolmune ega igav. Kui EKRE võtab kätte ja korraldab üle-eestilise tuuri, on neil sabas terve parv ajakirjanikke – mitte sellepärast, et neile EKRE meeldib, aga on ju nii põnev ja naljakas näha, mida nad teevad ja kui hullu juttu nad ajavad. Mäletan, kuidas omal ajal, kui olin äsja Päevalehte tööle tulnud, saadeti mind kui noort reporterit kajastama mingisugust Rahvarinde miitingut. Käisin kohal ja avaldasin lehes reportaaži pealkirjaga „Lihtsameelsed kogunesid”. See tekitas omajagu solvumist, aga praegu kirjutatakse EKRE kohta üsna samalaadseid lugusid.

Kujutleme astronoomi väitlemas inimesega, kes kinnitab, et Kuu on tehtud juustust.

Säärane e-ainevaba, kihisev ja kääriv poliitika võib aga olla ka ülimalt ligitõmbav. Elukutselised poliitikud, kellest on aastatega moodustunud omalaadne kõrgklass ja kinnine ring, pole kunagi rahva seas eriti populaarsed. Ikka unistatakse millestki ehedast ja ausast, lihaseliste käsivartega lihtsast mehest, kes tuleb ja korra majja lööb. Värskest tuuleiilist, õilsast metslasest. Seda igatsust kasutasid omal ajal ära natsid, seesama unistus pani paljusid kaasa elama kommunistide üritusele. Ja lõppude lõpuks sai ka reformatsioon alguse pahameelest Rooma lodevuse vastu.

Paraku riknevad säilitusaineteta toiduained kiiresti ja võivad aastate jooksul kaasa tuua raske mürgistuse. Reformatsioon käivitas nõiaprotsessid, natside ja kommunistide töid ja tegemisi pole mõtet üles lugedagi. Lihtne aus mees osutub enamasti ikka kõige kohutavamaks valikuks.

Eesti poliitikutele heidetakse ette, et nad ei suuda EKRE-ga debateerida. Tõsi, valitsuserakondades on haletsusväärselt vähe eredaid isiksusi. Vahel on tõsine debatt siiski ka võimatu. Kujutlegem astronoomi väitlemas inimesega, kes ülbe näoga kinnitab, et Kuu on tehtud juustust. Viisakas argumenteerimine siin ei aita, isegi iroonia mitte. Sellisel puhul on ainus võimalus segast peksvale partnerile võimalikult kurja häälega öelda: „Tasa! Sina ole praegu kuss!”