Kuidas jõulustressiga toime tulla? Ära võrdle ennast pidevalt teistega!

Jõulud on aeg, mil rõõm ja rahu on justkui igale inimesele kohustuslik seisund. Kogu maailm ümberringi näib lõppeva aasta kordaminekuid kokku lugevat ja õndsalt tõdevat: kõik on väga hästi ja järgmisel aastal läheb veel paremini.

Ent mida peaksid tegema need, kel pole põhjust üleüldise rõõmustamisega kaasa minna? Paljude jaoks on just jõulude paar vaba päeva aeg, mil raskus korraga selga vajub, rõhugu meid siis eraelu ebaõnnestumised, töömured või hirm kogu maailma ebastabiilse tuleviku ees. Selle vastiku tundega on raske hakkama saada.

„Inimesed kipuvad end väga palju teistega võrdlema ja just ülespoole: alati on keegi, kellel on minust parem, kellel on rohkem kui minul,” nendib terviseteadlane Merike Sisask. Ta lisab, et meie ühiskonnas on puudus tänulikkusest ja kaastundlikkusest ning see mõjutab kaude igaühe enesehinnangut. „Inimest halvab ka see, kui pole oskust olla kaastundlik iseenda vastu, oskust olla leplik ja sõbralik,” selgitab Sisask.

Millest tulevad pettumused? „On suured ootused, mis ei ole reaalsed. Need põhinevad millelgi, mida inimene ise ei saa muuta. Ta on seadnud oma ootused mõnele teisele inimesele või olukorrale, mis peaks juhtuma. Mida suurem on erinevus reaalsuse ja ootuse vahel, seda suurem on ka pettumus ja solvumine,” vastab Sisask. Seega tuleb jõuluaegne stress ja kurbus eeskätt just enese teistega võrdlemisest. Alati leiab midagi, milles kaaslased on meist paremad või edukamad.

Kui aega pole, siis jäta minemata

Ka psühholoog Rainer Mere nimetab peamiseks hädade allikaks pidevat võrdlemist.

„Katsuks seekord seda mitte teha,” kutsub ta üles. „Tasub võtta aega mõtlemiseks. Mõtleks neile asjadele, mis meil on, eriti asjadele, millele me tähelepanu ei pööra, aga mis on meie elus ikkagi olemas,” soovitab ta.

Pühad langevad tänavu nädalavahetusele, vabu päevi on pisut vähem kui näiteks eelmisel aastal. Seegi tekitab lisastressi, sest kui sa püüad selle paari päevaga igale poole jõuda, kõigiga kohtuda ja kõik asjad korda ajada, on tagajärjeks väsimus. Võimalik, et nii mõnigi kaua- oodatud kohtumine ei olegi jõulude ajal eriti mõnus, vaid tekitab hoopis stressi. Mere soovitab ette mõelda ja otsuseid teha. Kui me teame, et mingi konkreetne eelseisev olukord tekitab stressi, siis kas meil ikka on kindlasti vaja selles osaleda?

„Ja kui on vaja osaleda, siis kas saaks kuidagi seada nii, et see ei tekitaks stressi? Proovi olukorda muuta,” soovitab ta.

Omaette oluline on toime tulla ligi hiilinud jõulustressiga – ei maksa olla iseenda vaenlane.

Võtame end sellisena, nagu me oleme. Kui mul ongi praegu halb olla, siis ma aktsepteerin hetkeolukorda.

„Võtame end sellisena, nagu me oleme. Kui mul ongi praegu halb olla, siis ma aktsepteerin hetkeolukorda,” ütleb Mere.

„Oletame, et on halb meeleolu. On pühadeaeg, kõik lõbutsevad ja mina mõtlen, et ka mina peaksin end hästi tundma, ka mul peaks olema hea olla, ma ei tohiks olla siin praegu kössis ja õnnetu,” toob Mere elulise näite. „Siis juhtub see, et inimene tunneb ennast halvasti, kuna ta tunneb end halvasti. Katsuks sel aastal seda vältida.”

Pikemalt näeb psühholoogide ja teistegi tervisespetsialistide nõuandeid Delfi Naisteka sarjas „15 minutit iseendale”.