Eesti jääb kahe puugiliigi, võsapuugi (Ixodes ricinus) ja laanepuugi (Ixodes persulcatus) levipiirkonda. Neid võib leida heinamaalt, võsast, metsast ja pargist. Puukidel on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd.

Siiani pole lõplikult selge, kuidas puugid eri arengufaasides oma saagi avastavad. Kõrvu nad selleks ei kasuta, sest kõrvu neil polegi. Nad kasutavad Halleri organit, millega nad lokaliseerivad saagi (inimese, koera, väikeimetaja), kelle lähenemisest annab märku vibratsioon, soojuskiirgus ja liikuv vari. Puuk hakkab ohvrit jälitama, saagi lähedale jõudes hakkab puuk oma esimest jalapaari vibutama ja haakub karvadesse.