Kuidas tähistada Mati Unti?

Aeg on küps, et rajada üsna üksmeelselt geeniuseks peetava kirjaniku ja teatrimehe Mati Undi elu ja loomingut koondav muuseum. Umbes selline, nagu on Tammsaare muuseum Kadriorus või Ingmar Bergmani oma Fårö saarel.

Tänavu 1. jaanuaril saanuks Mati Unt 75-aastaseks. Õnneks on Undi omaaegne muusa ja lemmiknäitleja Maria Avdjuško teinud temast üsna hiljuti filmi „Unditund”, mis esilinastus neli aastat tagasi. See jäädvustas kirjaniku ja teatrimehe elu ning loomingu lähedasemate kaaslaste mälestuste kaudu. Mati Undi kirjutistest on antud välja uusi kogumikke. Kaante vahele on kogutud ka mälestused temast (Kalev Kesküla koostatud „Undijutud. Mälestusi Mati Undist”, 2008).

On korraldatud festivale, näitusi ja väljapanekuid, mille keskmes on Unt ja 
Undi looming. Tema teoseid on ikka lavastatud ja nii mõnestki on valminud film. Kadrioru pargis on kirjamehele pühendatud pink. 2005. aastal meie seast lahkunud Unti pole kahtlemata unustatud.

Aga kas ei vääriks Unts muuseumi, kuhu oleks koondatud ta värvirikas elu ja looming kogu selle avaruses? Kus kõik loodu oleks oma mitmekülgsuses süsteemselt ja asjatundlikult esitatud?