Üks eelmise nädala elamusi oli Kumus EKA õppejõudude ja vilistlaste/tudengite näitus, mis jutustab elegantsel ja nüansseeritud moel paralleelselt kooli ajalooga ka üldisemat Eesti lugu. Kool ja kunst, mis seal tehakse, on väga oma aja nägu ja avalduda võib see nii kuulekas kaasategemises kui ka mässus. Mõnel harval juhul võib kool olla ka trendilooja. Silma jäävad ka põnevad detailid: näiteks, et läbi aegade on koolis õppinud palju välistudengeid Lätist, Leedust ja kaugemaltki ning mõnigi neist on jäänud siia. Praeguste klassikute koolitööd on tehtud hilistes kahekümnendates, mis tähendab, et õppima ei pääsenud nad sugugi esimesel katsel. See näitus on kindlasti üks paremini kureeritud (Mart Kalm) väljapanekuid, mida ma olen viimasel ajal Eestis näinud.

Prantsuse jalutuskäik

Theatrumis mängiti novembri esimestel päevadel prantslaste lavastust „Jalutuskäikˮ, mille teksti on kirjutanud Šveitsi-Saksa päritolu Robert Walser. Eesti kontekstis tavatult kirgliku lavastuse tõi publiku ette Christophe Maltot näitlejate Philippe Lantoni ja Romain Dutheiliga. Kirgliku mängu kontrastiks tõusis lavaline minimalism ja rekvisiitide andekas kasutamine, mis muutis kohtumise raskepärase Walseriga põnevaks kui laste mängu jälgimise. „Jalutuskäigu” teemad olid lapsepõlvest kaugel ja tegelesid kunstniku kohaga tootlikkust nõudvas ühiskonnas, kus promeneerimist peetakse laiskuse esimeseks astmeks.

Ole mõtleja, mitte tarbija

Adbustersi ajakiri. Soovitan lugeda paberkujul, aga võib ka veebis – adbusters.org. Adbusters on aegumatu klassika, mille soovitan kätte võtta eriti siis, kui tekib tahtmine minna näiteks uuendatud Ülemiste keskusesse tegelema asjaga, mis meie maakera teadlaste sõnul varsti uppi keerab, s.o tarbimisega.