Eesti kaks esimest mängu Tšehhi ja Belgiaga olid EM-il katastroof. Algusest peale anti ohjad vastastele. Jalad võeti kõhu alt alles siis, kui nende staarid olid pingil ja Eesti fännil teler kinni.

Hiljem kurdeti, et vastased tulid agressiivselt peale ja panid visked sisse. Aga miks meie samaga ei vastanud? Järgmistes mängudes suutsime ju küll. Kas peatreener Tiit Sokk ei teadnud, et EM-il mängitakse, nagu oleks kaalul rohkem kui elu? Või ei suutnud ta teadmisi mängijateni viia?