Kurja vaimu väljaajamine

Samal ajal kui Eesti poliitikamaastiku päikesepaistelisemas osas tuntakse rõõmu uuest presidendist, kihiseb šampanja ja vuravad helesinised Cadillacid, kostab hämarast võpsikust endiselt ähkimist ja lõõtsutamist. Keskerakond üritab enesest Savisaart välja pigistada, kuid Edgar ei taha kuidagi minna. Ja on väga tõenäoline, et see lahutus polegi võimalik.

Toimuv meenutab igas mõttes stseeni mõnest õudusfilmist, kus rühm vaimulikke üritab ristimärke tehes ja pühasid õlisid pritsides ajada välja inimese kehasse peitu pugenud deemonit. Aga kuri vaim on visa ja punnib vastu! Kurjast vaimust vaevatu kisendab koleda häälega, viskleb sängis ja pritsib sülge, neab vaimulikke jubedate sõnadega, naerab tontlikult ja ulub nagu hunt. Kuid pühad mehed ei jäta samuti jonni ja viimaks väljubki deemon verd tarretama paneva kraaksatuse saatel õnnetu sureliku ihust. Kuid kas „päästetust” on pärast selliseid kannatusi veel elulooma? Või vajub ta kokku nagu käpiknukk, millest on nukunäitleja käsi välja tõmmatud?

Kas selline asi nagu Keskerakond ilma Savisaareta ongi üldse võimalik? Me pole kunagi varem säärast imelooma näinud. Pole ju olemas Savisaare-eelset Keskerakonda. Savisaar on ise selle partei loonud ja temaga aastate jooksul nii ühte kasvanud, et nende eraldamine tundub täiesti absurdne. See on sama, kui prooviks eemaldada boršist peedi. Mis jääks alles? Mingi supp ehk tõesti, aga kindlasti enam mitte borš.

Keskerakond on olnud totaalne ühemehebänd, kus kõik keerleb ümber solisti. Kõik ülejäänud bändiliikmed on hõlpsasti asendatavad. Nii-öelda Boroditšid, keda Savisaar võib valmis küpsetada paari kuuga. Muidugi, nii mõnigi neist on kukkunud välja päris kobe ja pole ime, et nemadki soovivad alustada soolokarjääri. Erakond, mida juhiksid Jüri Ratas, Kadri Simson ja Mailis Reps, ei mõjuks sugugi pahasti. See erakond oleks igati valitsuskõlblik, ontlik ja kena. Ainult et see ei oleks enam Keskerakond. Ja selle erakonna poolt ei hääletaks need, kes kordavad uneski hardunult Savisaare nime.

Savisaar on Keskerakonna loonud ja ilmselt ka hävitab. Keegi ei saa talle seda keelata.

Mulle paistab küll, et Keskerakonda muuta ja reformida pole võimalik. Küüslaugu hais tundub mõne inimese jaoks liiga vänge, aga kui võtta temalt lehk ja maitse, siis pole teda enam üldse kellelegi tarvis. Keskerakonna mõte ongi tema omanäolises jõleduses ning kui ta ära kammida, siis ei erine ta enam teistest erakondadest ja haihtub nagu suits.

Mul on muidugi kahju kõigist neist inimestest, kelle silmad on viimaks lahti läinud ja kes üritavad päästa, mis päästa annab. Aga lahutamatuid lahutada ei ole paraku vist siiski reaalne. Savisaare võib ju erakonna esimehe kohalt maha hääletada, aga füüsiliselt ei kao ta kuhugi ja sümboliseerib endiselt Keskerakonda – hoopis suuremal määral kui progressiivne „kolmikjõuk”. Ta ei taltuks, vaid võitleks ja rapsiks edasi justkui hiiglaslik haavatud lohemadu, kuni kõik tema ümber on puru. Savisaar on Keskerakonna loonud ja tõenäoliselt tema selle erakonna varem või hiljem ka hävitab. Keegi ei saa talle seda keelata.