Kuusteist aastat kivisel Maltal, ilma metsavaikuseta

Sajandivahetusel Maltale kolinud ja end seal üles töötanud Ingrid Eomois tunneb tillukeses saareriigis kõige rohkem puudust vaikusest ja üksi olemisest.

See ei olnud armastus esimesest pilgust. Alul ei meeldinud Ingrid Eomoisile (42) Maltal üldse. Ta läks sinna Tartu ülikooli teatriteaduse üliõpilasena suvevaheajal paariks kuuks Eesti turismifirmat esindama, et taskuraha teenida. Oli väljakannatamatult palav ja kuiv, ei ühtki metsa, järve ega kübetki rohelust, mis on eestlasele ju enesestmõistetav keskkond. Aga saarel oli sellest hoolimata Ingridiga oma plaan. Seal oldud aja jooksul kohtas ta maltalast, kellesse armus ja kellest sai juba paari aasta pärast tema esimene abikaasa. Ingrid sõitis küll Eestisse tagasi, et lõpetada Tartus ülikool, kuid kolis kohe pärast seda Maltale kallima juurde. Ta omandas Malta ülikoolis teatriteaduse magistrikraadi ja lõpetas seal teisegi magistrantuuri turunduskommunikatsiooni alal. „Maltale kolides sain aru, et armastusest üksi jääb uues riigis elades väheks. Pidin siin alustama nullist, leidma endale töö. Eesti ei olnud siis veel Euroopa Liidus ja väljastpoolt tulnul oli tööd väga raske leida,” meenutab Ingrid.