NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
03.02.2018 00:26
Ageedal on töid veel kuhjaga
Agenda täis öid on kuhjatud.

On Maarjamäel masendav m...er...lingam.
Ageedalt ta saama peab...er...kinga.

Ageeda meil olemas on.
Kas alles on temal veel pomm?

Ageeda, ma kuu poole õhkan
sel päeval, kui puusliku õhkad.
    Näita vanemaid (3) Laadin kommentaare...
    03.02.2018 11:32
    Semjon on äkki Piretist sisse võetud, et käitub nagu koolikiusaja ja ei oska kuidagi olla. Juba mitmendat nädalat käib Piretil sabas ja teatab iga kommentaari järgi nagu 5 aastane, kuidas Piret on loll ja tema tark;) Meil on neid kiusajaid siin veel- Heh Murtud Tiiva kallal, Romka ja paks kass panevad, kumb esimesena jõuab, aga neid 4-a viimast eristab Semjonist see, et nad on kõik toredad inimesed ja eesti meelsed, arusaamatused tekivad ainult kohalike parteide pinnalt, nagu see midagi muudaks;)
    03.02.2018 15:14
    Ahv PiretBCN peseb rooja maha ning taastab vana kalmistu. :)

    Sm. Zamonastõrski võiks meile aga rääkida, miks tema oma meie inimesed Kopli kalmistu hävitasid? Seal puhkab ju Vene Keisririigi admiral, kes prantslaste ja inglastega koostöös Navarino merelahingu võitis. Guugeldada Kreeka iseseisvus.

    Miks roojavad venelased ka nende oma meie inimeste peale? Ma olen segaduses ja hämmingus.

    Tervitades
    Põiepidamatusega ahv (maakeeli aff või manki)
    03.02.2018 15:41
    Mulle meenus, et Louis XVI ja Marie-Antoinette kaevati massihauast välja ning maeti ümber. Massihaua hävitamine oli sm. Zamonastõrski arvates ahvide pissimisvõistlus? Mina soovin Maarjamäe kalmistu TAASTADA. Massihaualik lingam peab kaduma.

    Kuninga haual pissib pisike ahv,
    kakada tema tahaks vististi kah.
    Käpaga katsub ta kuninga pead.
    Pissides ahv ta timukaid neab.

    Dekapiteeritud kuningas kümbleb kuldses voos,
    kui hüdreeritud ahvide kari on kalmistul hoos.
Anonüümne kommentaar
03.02.2018 01:00
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "vana Vamps" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
03.02.2018 01:22
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "nojahh" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
03.02.2018 02:10
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "megairw" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
03.02.2018 02:55
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "eestlased ju ei hävita midagi" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
03.02.2018 03:44
kui palju on selliste saatustega inimesi,ei vist tea täpselt keegi.kui palju on neid kes ei tulnudki tagasi siberist,ei tea .nüüd need neetud "vabastajad" ajavad ikkagi edasi oma "vene asja" ,ei tunne nad mingit süümekaid,vabandusest rääkimata.miks me peame sellise rahvaga koos elama.küsimus on meie poliitikutele,kes tegelikult ei väärigi,et neilt midagi küsida.nad on ennast ümbritsenud okupantidega ja vaikselt assimileeruvad kremlimeelsetega.
03.02.2018 07:17
Ageeda Ageeda - sa sibulasuppi keeda
03.02.2018 07:28
Monumente hävitatakse ikka, sest ükski riik (ja/või selle valitseja) pole igavene ja iga järgmise esimene eesmärk on rahva mälestus eelmisest kustutada.
Monumentide ehitamine on muidugi kullaauk, sest üldjuhul toimuvad need riigirahade eest- kus hinnad on müstilised ja valitsejad oma jäädvustamisega (riigi)raha kokku ei hoia.
"Sabatikohana" on monument küll oluline, aga mälestuse jäädvustamisel on raamatud, filmid/fotod siiski tõhusamad, sest uus võim hävitab eelmise mälestuse küll avalikust ruumist, aga igasse kodusse siiski ei jõuta.
03.02.2018 09:33
Ka minul on üks sugulane (õigemini oli) kes kuulus mingisugusesse noorte vastupanuorganisatsiooni Tallinnas. Kahjuks ma vene ajal tema lugusid eriti ei kuulanud.
Mõisteti vangi peale sõda, aga kummaline oli tema juures see, et Eestisse tagasi pöördusid nad alles viiekümnendate lõpus või kuuekümnendate alguses. Kusjuures lähisugulastega võttis ühendust alles aastate möödudes arvates, et "teda ei taheta eriti tundagi". Taheti aga küll!
Abiellus asumisel olles eestlannaga kellega, sai tuttavaks kirjavahetuse teel.
Aga möödunud sajandi seitsmekümnendatest mäletan ühte jutuajamist, sest selle sisu oli eriline: "Sa ära arva, et ma mingi suur, teab mis tegelane olen. Me olime sel ajal peaaegu lapsed juu ja ma rikkusin suure osa oma elust ära. Omaenda lollusest."
Elas ta samuti Mustamäel ja sai ka korteri kohe alguses.
Ka käesolevat lugu lugedes ei taha ega saa ma midagi öelda. Pole küll plaaniski. Aga tundub, et midagi on jäänud ütlemata. Kirjutasin lihtsalt ajaloolise tõe huvides.
Mõtlesin, et kui tal oleks elupäevi antud ja teda külastaks ajakirjanik - mis lugu sellest tuleks? Rõhud oleksid muidugi ümberasetatud ja sobiksid täpselt tänasesse päeva. Selles võib kindel olla.
    03.02.2018 10:03
    Erakordne kogu loo juures oligi ka see, et too naine oli tegelikult väga tõsise ellusuhtumisega eesti naine, mitte mingi seiklusteotsija, läks ja sõitis venemaale kirjasõbra juurde ja jäigi sinna. Õigemini küll siis kuuekümnendate alguseni. Kokku aga terveks eluks.
03.02.2018 10:43
Minu kaasaegne, 1936. aastal sündinud Taivo Uibo kirjutab oma elusaatusest. See on värske raamat, hästi kirjutatud, kergelt loetav - „Vabadustahtega KGB vastu“. Trükist ilmunud 2016. aastal.

Ta alustab sellega, kuidas kuu aega peale Stalini surma lõid poisikesed oma põrandaaluse organisatsiooni. Leheküljelt 30 loeme:
1953. aasta lihavõttepühade ajal, 5. aprillil tegimegi oma otsuse teoks.
… Selles klassis käis Ain harjutamas ja seal me oma põrandaaluse organisatsiooni lõimegi: mina, Väino, Valdo ja Ain. Põhieesmärgiks oli nõukogude võimu vastu võitlemine Eestis eesti rahva püsimajäämise ja iseseisvuse taastamise nimel.
… Seega sai meie salajaseks tegevuseks lendlehtede koostamine ja levitamine, organisatsiooni laiendamine uute liikmetega, soveti- ja venevastaste loosungite joonistamine plankudele ja majaseintele, ent ikkagi ka suusõnaline propaganda..
… Eestis kehtiva Vene NSFV kriminaalkoodeksi järgi võis selle eest saada kuni kümme aastat.
03.02.2018 10:47
järg eelnevale, edasi - lk 191
…, aga nüüd tulen tagasi 1969. aasta viimastesse kuudesse.
Meie järgmine kohtumine Jakobiga toimus ühes Nikonovi tänava maja korteris või kontoriruumis , kuhu pääses otse tänavalt.
… Üks asi oli vahtevahel kohtuda, hoopis teine asi aga koostöö. Olin varem kõik poolt- ja vastuargumendid läbi mõelnud. Polnud kahtlust, et KGB organitesse sisseimbumine oleks selle jõustruktuuriga põhjalikumaks tutvumiseks olnud hädavajalik ning võimaldanud hankida infot omadele edastamiseks, aga kas minu minevikuga mehele oli see sobiv?
… Ning ma tegin otsuse riskeerida. Kohe, kui ma oma nõusolekust Jakobile teatasin, pani ta mu ette valge paberilehe ning lausus rahulolevalt: „palun pane siia nüüd üks tekst kirja!“ „Mis tekst?“ küsisin üllatunult.
„K o h u s t u n oma koostööst riikliku julgeoleku organitega v a i k i m a , mitte välja andma riiklikke saladusi. Aga teha polnud enam midagi ning pärast hetkelist viivitust kirjutasin selle teksti ja p a n i n _ a l l k i r j a alla. Minu a g e n d i n i m e k s sai Toomas. Jakobit pidin kutsuma Jüriks.
03.02.2018 10:54
Mõne aasta eest ilmunud Mart Laari - „Pööre“, Read OÜ, X-aastal. Selle sissejuhatu-
sest, lk 10 loeme:
„Ma saan kirjutada täpselt nii nagu t a h a n ja arvan. Aga tõde nagu ilugi on loomulikult vaataja silmades. Küllap on siingi kirjutatust igaühel oma arvamus.“
… „Iseseisvusliikumine Eesti Kongressi ja seejärel Ülemnõukogu. Ülemnõukogu seadis ametisse Edgar Savisaare juhitud valitsuse. Järgnes veel üle aasta pingelisi läbirääkimisi ja heitlusi - nii Eestis omavahel kui ka Moskvaga. Verevalamiseni õnneks ei läinud, kuigi mõnel korral oli see väga lähedal. 1991. aasata augustis üritasid impeeriumimeelsed Moskvas riigipööret korraldada, kuid nagu kõike muud Nõukogude Liidus, tehti ka seda saamatult. Riigipöördekatse kukkus läbi ja impeerium selle järel. Eesti oli korraga vaba.“

Nii paljuke söandabki a j a l o o l a n e Mart Laar teada ja rääkida Eesti ajaloo ühest heroiliseimast perioodist.
See seltskond täiega (in corpore!), mitte ainult ei olnud, vaid töötas selle nimel, et sinimustvalget ei saaks heisatud tema seaduslikule kohale. See oli talvisel 24. veebruari varahommikul, kui Toompead ümbritses üle Eestimaa kokku tulnud rahvamurd, tunnistamaks taas sinimustvalge tõusmist Pika Hermanni torni. Nende v a s t u s e i s u s t hoolimata!
Sealsamas kirjutab Mart Laar - „Aga tõde nagu ilugi on loomulikult vaataja silmades.“ Seesama küsimus -„Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“ - on tänini vastuseta.
    03.02.2018 11:08
    Selgust asjasse  2015-08-14 08:59:13
    Ajalehes Московские новости ilmus 06.03.1988. B. Kurašvili artikkel Нужен ли народный фронт? Selles käsitles ta rahvarindeid kui ühiskondlikke rahvaliikumisi, et avaldada presiingut võimudele ja koostööd tehes lahendada ühiskondlikke ülesandeid, ühtlasi maha rahustades ja surudes rahvaliikumistest tõusta võivat äärmuslust ehk ülestõusu.
    B. Kurašvili lõpetas KGB kõrgkooli ja töötas 1953-1972 KGB-s analüütilises osakonnas. Selle ülesandeks oli rahvaliikumiste ja rahulolematuste ennetamine ja mahasurumine mõningase vastutuleku teel.
    1972.a KGB polkovnik Kurašvili töötas lisaks ka NSVL TA Riigi ja õiguse instituudis.
    07.04.1988. esines Kurašvili Leningradis Perestroika klubis (mille üks loojaid oli 1987.a A. Tšubais), mille järel P. Filippov lõi Leningradi Rahvarinde.
    26.04. 1988. avaldati ka ajalehes Вечерний Таллин ja päev hiljem Lätis Kurašvili mõtted ühiskondlike jõudude demokraatlikust liidust.
    Igal pool varjati Kurašvili kuulumist KGB-sse ja teda esitleti kõukjal kui ehtsat demokraati.
    07.-10.05.1988. istus Moskvas koos Demokraatlik Liit, kus 14 linna esindas 100 esindajat, teiste seas V. Novodvorskaja ja V. Žirinovski.
    1990.a aga asus Kurašvili juba kommunistide poolele ehk naases oma tegelike vaadete juurde.

    E. Savisaar tegi ETV-s ettepaneku luua rahvarinne 13.04.1988. Nii et igaüks võib ise järeldada, kust Savisaar selle mõtte sai. Ta vaid esitas selle oma mõtte pähe. Loomulikult oli Savisaar kursis, mida teevad Kurašvili, Tšubais, Filippov, Novodvorskaja, Žirinovski ja teised tol ajal avameelsemalt oma arvamusi avaldanud tegelased. Savisaar polnud kindlasti ainus, kuid tema kaaskond tunnistas juhina ja mõtete väljatöötajana just teda. Sest Savisaare osa selles oligi, et ta kohandas Kurašvili ja teiste vene rahvarindelaste mõtted ja eesmärgid Eesti kommunistidele vastuvõetavaks. Loomulikult ei kavatsenud Savisaar Eestit NSVL-ist välja viia, tema leivaks oli ENSV. Tagantjärele on raske hinnata, kas aimas Savisaar juba siis ette, et iseseisvas Eestis võib ta võimu kaotada, ENSV-s aga võib "edumeelsete" kommunistide toel kaua pukis tiksuda. Ise küll arvan, et mitte, sest siis ta poleks teinud ka hiljem valet eestivastast valikut
    03.02.2018 11:11
    Serviti 03.02.2018 10:54
    Sealsamas kirjutab Mart Laar - „Aga tõde nagu ilugi on loomulikult vaataja silmades.“ Seesama küsimus -„Kas sellist Eestit me tahtsimegi?“ - on tänini vastuseta.
    ---
    Ei, see ei ole vastuseta. Eestlased ei soovinud ei kesikuid ega sotse ning samuti ei kuulu EKRE "au" esimees soovitute hulka kes võiks riiki juhtida. Nii lihtne see ongi.
    Mart Laar tegi omal ajal ainult ühe suure vea - jättis platsi okupatsioonivõimude käsilastest puhtaks löömata. Ja see oli väga suur viga mis annab tunda ka täna.
Anonüümne kommentaar
03.02.2018 11:49
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Antsont y" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
03.02.2018 13:10
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Tõnis Viilol" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
03.02.2018 13:41
Oponendile vastuseks, minu, siin korduvalt esitatud isamaalise võimuhaaramise eneseimetluse oopus:

Serviti 02.02.2018 22:26
Isamaa tee võimule oli, nagu seda on Peeter Ernits oma raamatus "Viimane rüütel" lk 229, r i i g i p ö ö r d e k s nimetanud.

Nad ise veel kelgivad, mil moel veerand sajandi eest võim haarati.

Mikk Marran, Eve Vungo, "Eesti pöördub läände", alapealkirjaga „Laari valitsus” , Kirjastus „Avita”, 1999.
Veel loeme impressumist: „Täname Konrad Adenaueri fondi igakülgse abi eest.
Lk 11
Peamiseks vastuolusid tekitanud küsimuseks oli presidendi positsioon Eesti Vabariigis ning tema valimise viis. Loobumine presidendi otsevalimisest ja üleminek esimestel valimistel mitmeastmelisele tähendas, et tekkis võimalus t a k i s t a d a Arnold R ü ü t l i t saamast Eesti Vabariigi esimeseks p r e s i d e n d i k s .
Oli ju selge, et otsevalimistel saaks presidendiks Rüütel, kellel tollal oli tohutu toetajaskond – ligi 70 % elanikkonnast. ... Tagantjärele hinnates etendas Assamblees väljatöötatud põhiseadus Eesti edasises arengus määravat osa , valmistades tõhusaimal kombel ette Isamaa võimuletulekut. ...
18. juunil 1992 kiitis Ülemnõukogu ägedate vaidluste järel heaks ka valimisõiguse andmise väliseestlastele. Analüüsides 1992. aasta valimistulemusi, on näha, et seaduses loodud e e l i s t e t a ja väliseestlaste häälteta oleks Isamaal valitsuse moodustamine võimatuks osutunud.

Serviti 02.02.2018 22:22
Ja nii laulamegi "Eesti laulu 2018" in estonian english, juba enam kui viis aastat , vaid haruldus, kui 20 finaali laulust paar-kolm on eestikeelseid.
03.02.2018 16:45
Peeter Ernits on teadupärast tõe etaloni sünonüüm.
03.02.2018 22:44
Endiste okupantide monumendid tuleb kõik viimseni kokku pakkida ja saata idapiiri taha. Siin nende eksponeerimine on kuritegu. Pandagu neid meenutavad monumendid üles näituseks Novosibirskis või peidetagu kõik okastraadi taha Kolõmal.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega