Laps ei peaks oma toiduvalikut otsustama, sest tal pole selle kohta piisavaid teadmisi.

Peale uuringust selgunud asjaolude on laste toitumiseksperdi ja Eesti toitumisnõustajate ühenduse juhatuse aseesimehe Reelika Õigemeele arvates üks vanemate suuremaid vigu lasta lastel liiga palju ise toitu valida.

Reelika Õigemeel seisab hea, et lapsed sööksid täisväärtuslikku toitu.

„Laps ei peaks otsustama oma toiduvaliku üle, kuna tal puuduvad sellel alal piisavad teadmised. Väiksele lapsele võib anda toitu valida küll, kuid pigem stiilis, kas ta soovib porgandit prae kõrvale riivituna või kangidena või kas ta soovib paprikat supi sisse või toorelt kõrvale süüa,” leiab üheksa aastat toitumisnõustajana tegutsenud Õigemeel. „Kahjuks ei ole ei lastele pakutav ega ka täiskasvanute enda söök alati tasakaalus. Liiga palju tarbitakse liha, piimatooteid ja magusat ning liialdatakse pagaritoodetega, sealhulgas leivaga. Vähe süüakse köögi- ja kaunvilju, pähkleid ja seemneid.” Toitumisnõustajat hämmastab kõige rohkem, et lapsevanemad jälgivad väga hoolega oma lapse toitumist kuni aastaseks saamiseni, kuid siis, kui laps on lubatud n-ö pere ühise toidulaua taha, pole justkui enam oluline tema toiduvalikut teadlikult planeerida.

Kasvav organism vajab vahepalasid

Tervise arengu instituudi toitumissoovituste (toitumine.ee) järgi peaksid lapsed sööma päevas kolm põhitoidukorda ja üks-kaks vahepala, et kindlustada organismi regulaarselt vajaliku energiaga. Söögikordade vahe ei tohiks ületada nelja tundi. Õigemeele arvates peaksid lapsed sööma lausa iga kolme tunni tagant, mis tähendab, et peale kolme peamise toidukorra vajab kasvav organism päevas kaht-kolme vahepala. „Regulaarsed vahepalad tagavad stabiilse energiataseme kogu päeva jooksul ning aitavad hoida veresuhkru taseme normaalsena,” rõhutab toitumisnõustaja. See omakorda aitab vältida tugevat näljatunnet ja hoiduda põhitoidukordade ajal üle söömast.

Õigemeel peab lastele sobivateks vahepaladeks aedviljalõike, marju, puuvilju, pähkleid, isetehtud smuutisid ja jogurtit. Kindlasti peaks menüüs vähemalt kahel toidukorral olema kvaliteetseid rasvhappeid: pähkleid, seemneid ja töötlemata taimeõlisid. Küpsetistesse ja mahedikesse tasub lisada jahvatatud või purustatud pähkleid.

Toitumissoovituste järgi peaksid lapsed sööma päevas kolm põhitoidukorda ja üks-kaks vahepala.

Loomse toiduga ei tohiks liialdada, ennekõike tuleks piiri pidada liha- ja piimatoodetega. Loomaliha soovituslik kogus on peotäis liha kaks-kolm korda nädalas; piimasaaduste puhul tuleks jälgida, et neid ei tarbitaks rohkem kui kahel toidukorral päevas, eelistades täis- ja hapendatud piima, naturaalset jogurtit, kodujuustu ja võid. Töödeldud toite ja maiustusi võib süüa harva, kindlasti mitte iga päev. „Vähemalt kolmel toidukorral päevas võiks lapsele pakkuda köögivilju sisaldavat toitu või värskeid aedviljalõike ja vähemalt kahel korral marju või puuvilju. Ka puuviljad tasuks sarnaselt köögiviljaga puhastada ja sektoriteks lõigata, sest siis on lapsel lihtsam neid süüa. Aedviljade juurde oleks eriti hea ise tehtud dipikaste või hummus, et neid lastele ahvatlevamaks muuta,” arvab toitumisnõustaja.

Koos kokkamine

Samuti soovitab Õigemeel lapsevanematel oma last toidutegemisse kaasata, et juba väiksena talle tervisliku toitumise põhimõtteid õpetada. Tema sõnul maitseb ja sööb laps uusi toitusid julgemini, kui ta on saanud osaleda nende valmistamises. Ka aed- ja puuvilju lõikuma kaasamine on hea võimalus lastele eri vilju tutvustada. Koos kokkamine annab peale tervisliku toitumise põhimõtete õpetamise ka võimaluse lapsega kvaliteetset aega veeta.

Enda peagi teismeikka jõudvate laste sööma meelitamiseks ei ole toitumisnõustaja pidanud suurt vaeva nägema, sest lapsed on harjunud juba väiksest peale aedviljatoite sööma. Oma lastega on Õigemeelel kokkulepe, et nad vähemalt proovivad alati iga rooga. Kui ei maitse, siis neid sööma ei sunnita. Üllatuslikult on Reelika laste vaieldamatu lemmiktoit, mida nad on alati nõus sööma, suvikõrvitsa, lillkapsa ja brokoliga püreesupp. Kui laps köögivilju võõrastab, soovitab toitumisnõustaja lisada neid lihapallidesse ja küpsetistesse või valmistada neist putrusid ja püreesid. Hea võimalus lastele köögivilju meeldivaks teha on panna neid ahvatleva nimega smuutisse.

Siidine spinati- smuuti ehk sookolli jõujook

Aega kulub 10 minutit, jätkub viiele
Sookolli smuuti ahvatleb jooma
3 küpset banaani
3 apelsinist pressitud mahl
100 g spinatit
1 küps avokaado
1 laimist pressitud mahl
200 ml vett, kase- või vahtramahla või piima

Aseta spinatilehed kannmikserisse, lisa apelsinidest ja laimist pressitud mahl, tükeldatud banaanid ja avokaado ning vedelik (vesi, kase- või vahtramahl või piim) ning töötle kõik ühtlaseks massiks. Smuutisse võib maitseks panna ka peotäie piparmündi- või melissilehti. Varakevadel sobib spinati asemel kasutada vitamiinirikkaid naadi- või nurmenukulehti. Sellest kogusest saab liitri smuutit.