Leida mõte argistes asjades

Kes oleks osanud paarsada aastat tagasi arvata, et mehed, kel turi tugev ja kätes rammu, ei mütta peagi täie jõuga adra taga, vaid rassivad hoopis jõusaalis musklit kasvatada. Mees sealt adra tagant ilmselt ei jõuaks ära imestada, mida paganat nad seal küll teevad. Valmis taotud hobuseraudu ei paista higisest pingutuset hoolimata ju kusagilt.

Muidugi ei rassi keegi trennis lausa niisama. Enamasti ka sellepärast mitte, et teistest mingis mõttes parem olla. Inimene on lihtsalt selliseks loodud, et tal on vaja ennast aeg-ajalt tõsiselt pingutada, endast maksimum välja pressida. Ja siis endaga rahul olla. Ent nende jaoks, kes adra taga musklit kasvatasid, kaasnes pingutusega kahekordne heaolutunne. Talupoja rassimise mõte polnud ju füüsiline rahulolu, mis oli lihtsalt kõrvalnähtus – olgugi et oluline, sest vabastas nn heaoluhormoone ja innustas uuesti pingutama. Nende eesmärk oli midagi luua.

Pingutad millegi nimel ja saad pärast oma töö tulemust vaadata. See pakub mõnusat rahulolu ja innustust uuteks ettevõtmisteks. Muidugi tunnevad ka treenijad oma pingutusest rõõmu, loovad enesele trenni ja toitumisega kauni keha ja parema tervise. Raskem on tegemistest rõõmu tunda neil, kes ei näe igapäevatööl sisu ega mõtet. Rõõm enese loodu üle on inimese jaoks erakordselt oluline, olgu selle rõõmu allikas siis mis tahes, mis on ise valmis tehtud: nii edukalt lõpetatud projekt kui ka värskelt korrastatud kodu.

Loomine ja enda loomingu tulemuse nautimine annab meile rohkem, kui arvata oskame. Sellepärast peetaksegi tervemateks ja õnnelikumateks inimesi, kes tunnevad, et nende tööl ja isegi tavalistel väikestel tegemistel on mõte, sisu ja tulemus.