„Libahunt” karmis Norilskis. Ivo Uukkivi: kultuurikontaktid leevendavad Eestist maalitud veidrat pilti

 (32)

Ivo Uukkivi Norilski peauulitsal. Seal on vanade stalinistlike majade fassaadid kirkaks värvitud. Valdavalt on linnas aga hallid ja inetud paneelelamud, nagu näeme alumisel pildil.
Ivo Uukkivi Norilski peauulitsal. Seal on vanade stalinistlike majade fassaadid kirkaks värvitud. Valdavalt on linnas aga hallid ja inetud paneelelamud, nagu näeme alumisel pildil.Foto: Kristo Viiding

Ühenduse R.A.A.A.M. trupp mängis maailma serval asuvas Norilskis, sageli maailma saastatumate ja depressiivsemate linnade sekka arvatavas mornis tööstuslinnas, August Kitzbergi „Libahunti”.

„Ses lavastuses räägitakse globaalsetest probleemidest”, „Lavastus on geniaalne!”, „Süngevõitu, ent hästi antakse edasi tolle aja ja mitte ainult tolle aja atmosfäär.”

Nii räägivad etendust vaatamas käinud Norilski teatrihuvilised – juristid, ökonomistid, insenerid… „Meid võeti tõesti väga soojalt ja südamlikult vastu,” kinnitab näitleja Mari Lill. „Üks vägevamaid vastuvõtte, mida olen üldse kogenud – vaheaplausid etenduse ajal ja pikalt pärast etendust,” sedastab R.A.A.A.M-i juht Märt Meos. „See publik oli soe. Võib isegi öelda, et kuum, kui lõpuaplausi järgi otsustada,” lisab näitleja Ivo Uukkivi. Ent alustame algusest.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel
Tutvu maksevõimalustega >>
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare