Loe homme LPst, kuidas elavad eestlased maailma kalleimas linnas
Aasia finantspealinn Singapur võtab mind vastu kolmekümnekraadise kuumuse ja suduga. Pilvelõhkujate katused on mähkunud tihedasse udusse ja tänavatel kohtab nina ja suud katvaid näomaske kandvaid inimesi.
Lähedalasuvatel saartel on metsatulekahjud ja sealt tõusev suits tekitab linna kohale vähemasti paar korda aastas päikest varjutava sudu, saan teada juba mõned tunnid hiljem kohapeal elavatelt eestlastelt, kui nendega pärast tööpäeva lõppu Singapuri India linnaosas asuvas katusekohvikus kokku saan. Tulijaid on seekord seitse, kõik väga erinevate elualade inimesed. Singapuri eestlaste aktiivsesse kogukonda kuulub ligi poolsada inimest.
Kokkusaamiste hing on Kaia-Reet Parv, kes töötab Singapuri Merrill Lynchi pangas ametnikuna ning täidab vabal ajal Singapuri Eesti aukonsuli Sonny Aswani assistendi ametit. Tema elukaaslane Rain Allikas on ametis Singapuri sadamas laevasisusid ehitavas firmas. Nad tulid koos Eestist ära kaks aastat tagasi ja elukohavalik langes Singapuri kasuks just mõlema professiooni tõttu. Kaia-Reet on lõpetanud EBS-i ärihalduse ja finantsi alal ning Rain oli varem laevafirmas töödejuhataja. Eestis sai aga töö ühel päeval otsa ja heaks äraelamiseks tuli vaadata edasi. „Singapuris on pangandus ja laevandus võrdselt kõrgel tasemel, seepärast tulimegi siia,“ põhjendab Kaia-Reet. See õnnestus kiiremini kui noored oskasid ennustada. „Olime kindlad, et leiame töö ja tegime selleks juba Eestis ettevalmistusi: müüsime maha auto ning üürisime välja korteri, et saaksime siin vähemasti pool aastat rahulikult elada ja sobivat ning ka majanduslikult tasuvat tööd otsida. Meil läks väga hästi,“ räägib Kaia-Reet, kes on oma teenistusega Singapuris väga rahul. Singapuri keskmine palk on 4000 kohalikku dollarit (u 3200 eurot). Rain ütleb, et pankades töötavad inimesed on Singapuris enim makstud, aga Singapuri tegelikud ülesehitajad – võõrtöölised Bangladeshist ja mujalt lähiriikidest – saavad töö eest ülipiskut raha, keskmiselt 16 dollarit päevas. Sellest summast enamiku saadavad nad kodumaale oma peredele ja elavad väga tagasihoidlikult sadama lähedal hüttides kahekümnekesi koos. „Sisuliselt on see orjapidamine ja riik laseb sellel sündida,“ nendib Rain ning vestlusse sekkub ka Sergei Lukaševitš, 14 aastat tagasi Singapuri koos perega elama kolinud siinse suurpanga IT-spetsialist. Sergei küsib, miks need inimesed vaesematest riikidest tulevad siia? „Sest kodumaal ei teeni nad üldse mitte midagi,“ vastab ta ise.
