Päev pärast taasiseseisvuspäeva tähistab Karavan Tartu laululaval koos ansambliga Fix juubeleid - esimesel 30, teisel 45. Imestan, et Karl Madis pole nende aastate jooksul põrmugi vanemaks jäänud. Jah, mõni hall karv juustes juba läigib ja laubal reedab elukogemust paar kortsu ka, aga üldjoontes on loodus ja geenid mehe suhtes armulikud olnud. Eriti veel muusiku rasket elu arvestades – tema töötab ju siis, kui teised puhkavad.

Karl Madis ise puhkab kõige paremini Lääne-Virumaal, Rakke külje all asuvas Salla külas asuvas talus, mis kuulus kunagi tema vanavanematele ja kus on sündinud tema ema. Karpkala lööb tiigis lupsu, rähn toksib puu otsas, ritsikad siristavad ümberringi ja kassipojad mängivad ennastunustavalt – sellises keskkonnas, talu terrassil istudes ja sellelt laiuvatele põldudele ning silmapiiril paistvale metsale vaadates meie intervjuu sündiski.

Videos laulab Karl Madis armsa loo, mille kuulis kunagi oma isalt.

Mis on see põhjus, miks Karl Madis on jäägitult õnnelik? Milliseid pärleid on ta elu jooksul püüdnud? Kes on tema uus noor elukaaslane? Kuidas ta soovib Salla külakultuuri edendada? Miks ta nimetab Eesti raadiotes mängitavat muusikat katastroofiliseks? Kõigest sellest, ja rohkemgi veel, saad lugeda juba homme ilmuvast LP-st!