Endine tubli vasaraheitja Aivar Räni otsustas arveteklaarimiseks heitjate vanemtreeneri Ants Kiisa naha turule viia. Ostjaid oligi, Eesti meedia haaras pakutust kinni, aga kaupa õieti polnud. Millega siis Räni meediasse ja politseisse pöördus? Infoga, et mullusuvises noortekoondise laagris kraamis Kiisa grilli- ja saunaõhtul külmikust välja õlled ja siidrid. Teadaolevalt ei süüdistata Kiisat mitte alaealistele alkoholi pakkumises, vaid lihtsalt selles, et ta tarbis noortega lõbusalt aega veetes alkoholi.
Kogu see etendus tundub kuidagi kentsakas, selle taga võib näha Räni ja Kiisa omavahelisi kariderohkeid suhteid. On ju täiesti igapäevane, et perekondlikel üritustel, kus osalevad nii lapsed kui ka noored, juuakse alkoholi. Demoniseerida ei tasuks mitte alkoholi, vaid selle kuritarvitamist. Kui treeninglaagrid osutuvad joomalaagriteks, tuleb tõesti kisa tõsta. Eks iga noor sportlane pea ise tunnetama, millal tuleb pudel õlut või klaas veini ta suurele pürgimusele kasuks, millal kahjuks. Sportlastele ongi see paras köielkõnd. Silmakirjalikult näpuga vehkimise ja õllepudeli kappi peitmise tagajärg võib olla hoopis vastupidine. Eriti pentsik on, et Räni ei teinud toona alkoholist mingit numbrit ja palus teistelt kesvamärjukest, sest polnud seda ise ostnud. Shakespeare’i tsiteerides: palju kära eimillestki.
• ETV ajab jonni