LPäevik - kultuur

„Mandariinid” veerevad edasi
Aga mõtleme parem nii: välismaa vaataja jaoks ei esinda ei Nüganen ega Ulfsak kõiki neid teatri-, teleteatri- ja filmirolle, millele lisandus veel üks, vaid lihtsalt kahte tundmatut näitlejat ühe väikeriigi filmis, mis on filmitud tihedas koostöös teise väikeriigiga. Nüüd ka Oscarite nimekirja pandud „Mandariinid” väärib neid nominatsioone puhtalt tänu kunstile. Pole oluline, mis igal eestlasel silma ees: üks peaosaline oli kunagi Pantaloone ning teine kepsutav ja kuri nõunik „Lumekuningannas”.

Paavo Järvi avas Pariisis uue saali
Viimati, kui Eestis „avati” uus kontserdisaal, tähendas see lihtsalt peasponsori vahetumise tõttu nime muutmist, Nokiast sai Nordea. Järvi sai seevastu avada maja, mis ehitati nullist just selleks, et tema oma orkestri ja meisterpianist Lang Langiga saaks esimesena selle saali kõlama lüüa. Võib ju norida, et Järvil vedas, sest tööleping sattus lihtsalt Pariisi filharmoonia arengus säärasele ajale, aga proovige ise jõuda nii kaugele, et teile pakutakse niisugust töölepingut.

Festival VDRUG
Eestivene kultuur on täiesti olemas ja see ei pruugi tähendada pelgalt vene kultuuri peavoolu sabas sörkimist ning ühe teatri käekäigule kaasa elamisega piirdumist. Kui mõelda vene nimega noorte kultuuritegelaste peale, võib öelda, et talentidest meil puudu ei ole. Kuid näib, et kohalik vene kogukond jätab nad miskipärast kusagile äärealadele, mistõttu lähevad nad kas maailma rändama või sulanduvad eestikeelsesse kultuuriruumi.

Ewerti uus plaat
Ewerti ja tema kahe (kolme) lendmao plaadifirma boss Seymour Stein jättis vist oma šeifi võtmed laokile. Uudis, et pärast üle aasta pikkust ootamist Ewerti kolmas plaat ikkagi ilmub ja bänd saab täpselt nagu eelmise plaadi puhulgi Ameerikas ja Euroopas esineda, kinnitab, et elu läheb edasi ning bändi karjäär ei jää ühekordseks ürituseks, vaid tõotab kujuneda pikemaks soorituseks.