• Grammyde jagamisel tormas lavale Kanye West, et segada Becki tänukõnet aasta parima albumi eest. Kanye meelest oleks pidanud võitma Beyoncé ja ta tahtis, et kõik seda teaksid. See meenutab natuke auhinnajagamisi Eestis, kus alati ollakse varmad valju häälega ütlema, et premeerimise taga on mingi susserdamine.

 

• Ekstremism kunstisaalis. Skandaal tuli Tartu kunstimuuseumist, mis on rahva „tirriteerimise” asjus väga jätkusuutlik asutus. Tahaksin, et ka mul oleks arvmus Eesti juudi kogukonna kõneisikuid solvanud näituse „Minu Poola” kohta, aga kahjuks ei ole – nii nagu kultuuriminister ja nimetatud kõneisik olen näinud Tartus eksponeeritud videosid ainult internetis, mis on hoopis teine keskkond kui näitusesaal. Küll aga on mul seisukoht ärakeelamise kohta – vot see on midagi ekstreemset.

 
Pilt on illustreeriv

• Kinno, enne kui hilja! Linastus film „Viiskümmend halli varjundit”. Ka see teos on mul veel läbi töötamata, kuid olen lugenud selle revüüsid nii The Guardianist kui ka New Yorkerist. Nii et tegemist on tähtsa rahvusvahelise kultuurisündmusega, millega soovitan juba täna kinno tutvuma minna. Ei või ju teada, kas ka seda filmi viimaks ära ei keelata.