Nädala lõpus jõudis kinolevisse Klaus Härö draama „Vehkleja”. 1950-ndate Eestis toimuva sündmustikuga ja eestikeelne film on rangelt võttes Soome toodang, sest enamik eelarvet tuleb sealt. Tundub, et tänavu ei tule mullusega võrreldavat filmiaastat, nii et kasutage juhust, hiljem pole asjalikku eestikeelset mängufilmi niipea oodata. Vähemalt mitte sellist, mis oleks täiskasvanutele mõeldud.
• Preemiad emakeelepäeval
Eile selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali auhinna saajad. Proosa eest preemia Jan Kausile, luule eest Kaur Riismaale, näitekirjanduse eest Tõnu Õnnepalule, esseistika eest Mihkel Mutile, lastekirjanduse eest Contrale ja eriauhind Udo Uibole raamatu „Sõnalood” eest. Facebook täitub nädalavahetusel nurinast, et naised jäid täiesti ilma. Ei aidanud seegi, et žüriis oli enamus naiste käes.
• Modellisaate finaal
Ma ei oleks uskunud, et hakkan mõnda tõsielusarja vaatama, eriti kui ekraanil kujutatav eluala on mu isiklikest huvidest nii kaugel kui saates „Eesti tippmodell”. Juba saate nimi on oksüümoron! Ja kõik osalejad ilmselt ei teagi, mis asi see oksüümoron on! Aga võistlejate iseloomud olid nii osavalt konfliktsed, Liisi Eelmaa kommentaarid nii julmalt iroonilised ja modellielu köögipool nii kaasahaarav! Nüüd on mul seisukoht, kumb on andekam, kas Aule või Liise. Ja mida Hendrik ja Gerili sel saatuslikul hommikul ikkagi ütlesid ja mõtlesid.
