Esmaspäeval avati Tallinnas suurnäitus: Tauno Kangro massiivsed pronksveised ja Kalevipojad vallutasid Vabaduse väljaku. Näitus pälvis kohe hea maitsega linnakodanike pahameele, samuti kahtlustati kokkumängu Keskerakonnaga, sest kuidas siis muidu pääseks Kangro keskpärane kunst nii prominentsesse näitusepaika. Mina eriti ei muretsenud. Esiteks on tallinlastel tänu Vabadussambale juba ammu tekkinud oskus inetutest jurakatest mööda vaadata ja teiseks oli näitus ajutine.

Räppar Abrahami kingitus Ilvesele

President Toomas Hendrik Ilves on kuuekümnendate vaimus muusikahuviline, kes arvab, et iga artisti moraalne kohustus on kirjutada elu jooksul vähemalt üks Bob Dylani laulu „The Times They Are a-Changin’” mõõtu ühiskonnakriitiline lugu. Sel nädalal tema unistus mingil määral täitus. Nimelt lõi räppar Abraham Ilvesest endast kriitilise laulu „Toomas Hendrik”. Kuigi lojaalsed kodanikud asusid lugu kohe maha tegema, oli THI vähemalt pealtnäha laulu sattumise üle üsna rõõmus.

Balti õed koos Veneetsias

Väga harva kohtab kunsti või ka muid projekte, mis tähistaksid Balti riikide ühist kogemust ja sarnast kultuuritausta. Seda suurem rõõm on teada, et eile avati Veneetsia arhitektuuribiennaalil Baltikumi ühine paviljon, kus uuritakse, kuidas ülemaailmsed muutused kajastuvad meie ehituskunstis. Eesti-poolne kuraator on arhitekt Johan Tali ja Balti paviljoni Eesti komissar on Raul Järg arhitektuurikeskusest.