Karlovy Vary filmifestivali võistlusprogrammis East of the West pälvis žürii preemia Triin Ruumeti debüütmängufilm „Päevad, mis ajasid segadusse”. Eesti filmide puhul kipub objektiivne vaade mõnikord kaduma. Kas film tõesti meeldib mulle või „igaks juhuks meeldib”? Preemia A-kategooria festivalilt või õigupoolest kust tahes Eestist väljastpoolt on filmi meeskonnale ja autorile mõistagi suur tunnustus. Ja mis seal salata, õige natuke verifitseerib see ka kaasmaalaste kiindumust omamaisesse kunsti.
• Paljast naiseilu vaatama!
Esmaspäeval, 18. juulil avab kunstnik Ado Lill Draakoni galeriis isikunäituse „Silmanurgast”. Näitusel on väljas peamiselt sel aastal valminud aktimaalid. Kunstikriitik ja -ajaloolane Eero Kangor on sedastanud, et erootilist naisakti on feministlikus kunstikirjutuses peetud varjamatult modernistlikuks ja fallotsentriliseks žanriks. Ent Lille maale peab ta mitmes mõttes ebatraditsiooniliseks. „Tema inspiratsiooniallikas on olnud ka 19. ja 20. sajandi vahetusel tegutsenud poeedi Pierre Louÿs’ luule, milles sageli ülistatakse lesbilist armastust.” Modellide kehaasendid on aga alati nende endi valida. „Andes siin juhtohjad modellide fantaasiale, saab kunstnik paremini süüvida nende psühholoogiasse,” kirjutab Kangor.
• Kas on elu pärast supipurki?
Pärnu muuseumis on 14. augustini avatud näitus „Andy Warhol. Elu pärast supipurki”, kus on väljas Warholi filmid, videokunst ja installatsioonid aastatest 1963–1986. Kuraatorid on Marian Kivila ja Sandra Jõgeva. Seda, kuidas Warhol tänapäeva kõnetab, ei ole vaja vägisi tema tööde juurde mõelda. Omal ajal erakordne hobi – maniakaalne ümbruse ja inimeste videokassettidele ja polaroidfotodele dokumenteerimine – on nüüdses sotsiaalmeedias igapäevane tegevus.
