Võrkpalli finaalseeria avamäng Pärnu ja Tartu Bigbanki vahel läheb ajalukku. Sellist koslepit pole vähemalt viimase kümne aasta jooksul pidanud vastu võtma ükski finalist. Geimides teenisid tiitlikaitsjad ja tänavu Eesti–Läti ühisliiga võitnud tartlased üleeile 12, 15 ja 15 ehk kokku 42 punkti. Üheksa aasta eest võimutsenud Tartu Pere Leib kinkis toona Tallinna Selveri eellasele Audentese Ülikoolile 51 silma, täpselt sama karmilt talitas ühes 2010. aasta finaalmängus Selver Pärnuga. Nii vaadates on ring täis: Tartu peksis omal ajal Tallinna, Tallinn Pärnut ja nüüd Pärnu Tartut. Muide, alates 2006. aastast on ainult ühes finaalseerias välditud 0 : 3 allajäämist. See oli tunamullu, kui Selver võitis ülidramaatilise seeria 3 : 2. Pühapäeval lähevad Avo Keel ja teised pärnakad, õlled kaasas ja vihad ühes, saunaõhtule Taaralinna. Kuid olen enam kui kindel, et seekord tuleb neil leppida üksnes mängujärgse dušiga – selline kolkimine ei kordu. Hea, kui sooja vettki antakse…

• Varrak aasta treeneriks? 

BC Kalev/Cramo Idaliiga play-off’i jõudmine pole veel päris kindel, kuid väljajäämine nõuaks kõigi halbade asjaolude kokkulangemist. Kui kõva saavutus on 16 Venemaa ja teiste riikide tippmeeskonna hulgast esikaheksasse pääseda? Kohati tundub, et meile ei jõua päriselt pärale, kui kõrgest mängust on jutt. Vaevalt et Kalevi peatreener Alar Varrak veerandfinaali jõudmise puhul Estonia teatri lavale palutakse ja talle aasta treeneri kuldne Kristjan pihku torgatakse. Aga kui veerandfinaalis juhtuks ime ja Kalev suruks euroliiga tippsatsi, Venemaa uusokupatsiooni sümboli CSKA põlvili? Või mida üldse peaks tegema mõni klubitreener, et teenida suurimat tunnustust?
Alar Varrak

• Ettevaatust, tõstjad!

Tõsteliidu presidendil Jaan Talts juunioril on ilus idee tuua Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks Estonia teatrisse rahvast lõbustama maailma tugevaimad mehed ehk korraldada Tallinnas täiskasvanute EM. Mõte on iseenesest hea. Tõstmine tõstab Eestis taas pead ja Mart Seimi medalivõit kodupubliku silme all võiks nii mõndagi koolijuntsut kehutada trenni minema. Aga soovitan tegutseda ettevaatlikult ja meenutada lähiminevikku. Nii palju kui ma Taltsi ja tootvale tööle läinud atleedi Leho Pendi vastuolulisest jutust aru sain, ulatuvad alaliidu rahaprobleemide juured just tunamullu Tallinnas peetud U23 vanuseklassi EM-i aega. Ministeerium olevat lubanud tõstjatele võistluse toetuseks miljon Eesti krooni. Vahepeal toimus rahavahetus ja lõpuks anti 100 000 eurot. Talts imestab siiani, et kui juba sedasi ümardada, siis miks alla-, mitte ülespoole? Aga riik lubas ju enne rahavahetust: euro hindu ei tõsta! Toetusi ka mitte. Juhtunust tuleks õppust võtta ja enne korraldama hakkamist kõik kokkulepped paberile kirja panna.
Jaan Talts juunior imetleb Mart Seimi medalit.