Lõpuks ometi. Gerd Kanter täitis Pekingi MM-i ja ühtlasi Rio de Janeiro olümpiamängude normi, heites ketast endast 66 meetri ja 2 sentimeetri kaugusele.

Ei tasu mingil juhul ironiseerida, et ta läks normi täitma kuhugi külatanumale, Kohilasse. Ja et otsis õiget tuult. Kui vaadata normitäitjate nimekirja, siis pidid nii mõnegi mehe tingimused briljantsed olema.

Normi täitmine lõi Gerd Kanteri emotsioonid valla.

Normidega on, nagu on. Praeguseks leidub maailmas 30 kettaheitjat, kes on saanud kirja tulemuse üle 65 meetri. Seega võiks arvata, et MM-il läheb hirmsaks paugutamiseks. Ei lähe! Kahe aasta tagusel MM-il tõi 65.19 Kanterile pronksi.

Igatahes nüüd on Kanteril hea ja rahulik Pekingiks ja Rio de Janeiroks, olulisteks võistlusteks valmistuda. Ei pea vastama küsimustele: kas normi täidad ja kui, siis millal?

Jalgpallikvaliteet?

Jalgpallirahvas õhkab: tänu sellele, et kohalikud staarid on kodutanumale naasnud, kerkis Eesti liiga tase märgatavalt. Guru Aivar Pohlak hõikas, et Eesti klubijalgpall rühib suisa Soomest mööda.

Nõmme Kaljul läks FC Vaduzi vastu naa, mitte nii.

Sport on ses mõttes karm ja õiglane, et tulemusi saab mõõta. UEFA klubijalgpalli reitingus on Eesti 46., aga Soome 37. kohal. Teeks ehk nõnda, et räägiks mööda minemisest siis, kui kannule jõuame. Aga esmalt tuleks seljataha jätta Leedu (45.) ja Läti (43.), sest vaat need kallid naabrid on küll juba vaateväljas.

PS Nõmme Kalju mannetu mäng ja kodune 0 : 2 kaotus Euroopa liigas FC Vaduzile kvaliteedi märgatavast tõusust märku ei andnud.

Bütsantslik Eesti

Teisi­päeval Eesti Päevalehes ilmunud artikkel, milles tõdeti, et Tallinna Sadama nõukogu jagas spordialaliitudele raha erakondliku kuuluvuse järgi, põhjustas võnkeid. Rahasaajad üritasid end õigustada. Osa veenis, et sõprussidemetel polnud mingit mõju. Osa möönis, et mingi mõju võis siiski olla.

Ühest küljest võib alajuhte mõista: nende ülesanne ongi raha leida. Ent seejuures ei mõisteta, et säärane tegevus muudab Eesti riigi sama bütsantslikuks kui Venemaa. Riigijuhid, kes peavad teenima rahvast, istuvad troonil kui tsaarid ja ootavad, et alamad tuleksid nende… ütleme, käsi lakkuma. Siis teeb valitseja suursuguse annetuse ja ootab vastuteenet, näiteks mõne tippsportlase parteisse astumist.

Siinkohal ei tasu kindlasti näidata näpuga Reformierakonnale, sest ka teised käituvad samuti. Küsimusele, mis juhtub, kui Tallinna Sadama nõukogu hõivab mõni teine erakond, vastas raha saanud alajuht: „Siis hakkavad raha saama teised spordialad.”

Nii käivad asjad bütsantslikus Eestis. Iseküsimus, kas me sellist Eestit tahtsimegi.