Seitse aastat tagasi võõrustas Peking suveolümpiat ning seitsme aasta pärast teeb ajalugu ja saab esimeseks linnaks, mis tervitanud nii suve- kui ka talimängude külalisi. Pole liig väita, et pingelist duelli (44 : 40) pidasid kaks ühtviisi halba kandidaati. Jah, maailm globaliseerub ja nii edasi, aga olgem ausad: Hiinas või Kasahstanis talimängude pidamine pole siiski päris õige!
Jättes kõrvale inimõiguste kulunud teema ja muud poliitilised tegurid, püstitub lihtne küsimus: mitut Hiina või Kasahstani talisportlast me teame? Pole suurt põhjust kahelda, et Peking saab talimängude korraldamisega ladusalt hakkama. Pigem viitab praegune signaal – just Peking on maailma spordi keskus! – laiemale kriisile, mis peaks ROK-i juhtivaid härraseid murelikuks tegema.
Soku tabamatu meediakoll
Kui keerate lehekülje edasi, saate lugeda Eesti korvpallikoondise peatreeneri Tiit Soku mõtteid viis nädalat enne EM-finaalturniiri. Muu hulgas saab klaariks, et väepealik tunneb muret meeskonnale osaks saava välise surve ja selle võimalike mõjude pärast.
Soku teemapüstitust võib ühest küljest mõista, aga samal ajal ka mitte. Niisugustel puhkudel aitavad ikka ja jälle võrdlused. Ehk siis: kallid Eesti kossumehed (ja nende ohjajad), te pole põrmugi suuremas rambivalguses kui teie rivaalid! Olukorras, kus teil pole sportlikult midagi kaotada, võib seda suve-sügise pikka aega pigem nautida kui üht ajaloolist tervikut. Sellel, kas kommentaariumidega või ilma, pole enam suuremat kaalu. Olukord pole kaugeltki lootusetu, Siber tõesti ei ähvarda. Või on keegi nõudnud medalitega Raekoja platsile naasmist?
