Nagu ikka, tekkisid MM-i ajal Eesti sportlaste puhul ootuste ja reaalsuse vahele suured käärid. Hagu lisasid lõkkesse sportlased ise, kes pärast igati normaalset etteastet laiutasid kohati käsi ja kurtsid, et on võimelised rohkemaks. Mõnega neist nõustuks, mõnega mitte. Veidi võiks vaielda Grit Šadeikoga, kel jäi seitsmevõistluses enda Eesti rekordist puudu ainult kaheksa punkti ja kes kuulutas finišis, et ootas palju paremat tulemust. Ootus peab baseeruma varem võistlustel näidatud üksikalade tulemustel. Ei ole mõistlik arvata, et tiitlivõistlusel juhtub äkki mingi imeline muutus. Šadeiko üksikalade rekordite summa on õige pisut üle 6400 punkti, aga mitmevõistluse käigus läheb kõigil tippmarkidega võrreldes alati umbes paarsada punkti ikka kaotsi. Seega 6200 ongi enam-vähem tema praegune tase ja etteastest tuleks pigem rahulolu tunda. Arusaadav, et 2011. aastal U-23 EM-il 6134 silmaga triumfeerinud Šadeiko sooviks teha arenguhüpet, aga liiga kõrgeid ootusi luues teeb ta haiget eelkõige iseendale. Katsugem näha pooltäis klaasi: Šadeiko tegi MM-il Eesti seitsmevõistlejate kõigi aegade teise tulemuse ja täitis olümpianormi. Tubli!
Jooksud, jooksud, jooksud
Vähemalt teleekraanilt jääb mulje, et Pekingi MM on külluslik jooksjate pidu, kus hüppajad-heitjad on juhukülalistest vaeslapsed. Kõik jooksjad on põhimõtteliselt algusest lõpuni otsepildis, samal ajal kui väljakualade paremaid sooritusi näidatakse pisteliselt videolindilt ja otsepildis näeb heal juhul ainult viimast vooru. Selles pole iseenesest midagi uut. Kuid vahepeal on maailm muutunud ja sellest tuleks kasu lõigata. Miks mitte muretseda eri alade otsepiltide internetis näitamise õigus? Jah, ka see on kallis, aga asja endiselt vanaviisi poole teraga teha pole üldse mõtet. ETV on nagunii vabatahtlikult loovutanud positsioone alternatiividele (Eurosport, Yle TV2), sest näiteks kümnevõistlusest näidatakse otsepildis ainult nelja ala. Hea, et vähemalt meeste odaviske ja kettaheite finaali pildikanal soetati, kuigi reaalsus on, et lõviosa eestlasi piirdub eelvõistlusega. Omaette huumorirubriik on ETV-s päeva kokkuvõte, mis läheb eetrisse öösel. Kellele see mõeldud on?
Venemaal ja USA-l juhe seinast väljas?
Viimastel aastatel dopinguvallas toimunu paneb kergejõustiku MM-i kriitilise pilguga vaatama. Tahes-tahtmata tekib küsimus, mis ained pulbitsevad ühe või teise atleedi naha all. Eile üllatas Sergei Šubenkov 110 meetri tõkkesprindi võitmisega, aga enne kaht viimast päeva leiame suure Venemaa ühe kulla ja ühe hõbedaga medalitabeli 12. kohalt. Ilmselt on sealsed keemiatööstused moel või teisel paremini kontrolli alla saadud. Kindlasti on tõhusamaks muutunud sisekontroll. Viimastel aastatel on dopingukontrollis põrunud koguni 25 Venemaa käijat. Seetõttu jättis Venemaa kergejõustikuliit käimiskoondise Pekingi MM-ile üldse saatmata. Tundub, et ka ameeriklastel on justkui mingi juhe seinast välja tõmmatud. Otse ei saa ega sobi kellegi peale näpuga näidata, aga selle võimaluse ignoreerimine oleks USA sportlaste paturegistrit teades naiivne ja ignorantne. Näiteks meeste 400 meetri tõkkejooksus kuulus enne MM-i ameeriklaste nimele 12 kiiremast resultaadist 11, naiste 100 meetri tõkkesprindis koguni 18-st 18, aga poodiumile ei jõudnud neist mitte keegi. Müstika.
