17.01.2015, 03:30
LPäevik - uudised
Fotol astuvad pika sammuga valimiskomisjoni poole EKRE esindajad.
FOTO:
Valimisnimekirjad lukus
Riigikogu valimisteks esitasid vabariigi valimiskomisjonile oma dokumendid kümme erakonda ja 13 üksikkandidaati, sealhulgas staarüksikkandidaat Svetlana Ivnitskaja. Kokku pürgib riigikokku 876 isikut. Kui valimiskomisjon on kandidaadid nõuetekohaselt registreerinud, saavad nad endale liisuheitmisega registreerimisnumbrid. Kes riigikogusse valitakse, selgub 1. märtsi hilistel õhtutundidel, mil eel- ja e-valimiste ning valimispäeva hääled on kokku loetud.
Salajane riigikogu
Avatusest rääkiv riigikogu tahab teha kõik selleks, et tema töö oleks salastatud. Kuidas muidu mõista riigikogu kodu- ja töökorra seaduse eelnõu, mis näeb ette riigikogu komisjonides tehtavad helisalvestised pärast koosseisu töö lõppu hävitada. Põhjenduseks öeldakse, et salvestistes on mõttetut loba ja piisab protokollidest. Nendes on aga hääletused ja sõnavõtud anonüümsed, juhul kui saadik ise teisiti ei soovi. Sellel nädalal läbis eelnõu teise lugemise ja võetakse lähiajal vastu.
Avatusest rääkiv riigikogu tahab teha kõik selleks, et tema töö oleks salastatud. Kuidas muidu mõista riigikogu kodu- ja töökorra seaduse eelnõu, mis näeb ette riigikogu komisjonides tehtavad helisalvestised pärast koosseisu töö lõppu hävitada. Põhjenduseks öeldakse, et salvestistes on mõttetut loba ja piisab protokollidest. Nendes on aga hääletused ja sõnavõtud anonüümsed, juhul kui saadik ise teisiti ei soovi. Sellel nädalal läbis eelnõu teise lugemise ja võetakse lähiajal vastu.
Eesti sai salajase eksvangi
Kolmapäeval jõudis erilennukiga Tallinnasse Jeemenist pärit Ahmed Abdul Qader, kes on viimased 13 aastat elanud kurikuulsas Guantànamo vanglas. Palve kaaluda vangi vastuvõtmist esitas USA juba möödunud kevadel. Endine vang on avaldanud soovi olla uuesti ühiskonna liige, talle pakutakse tööalase väljaõppe võimalust. Eesti riik annab kaheks aastaks tugiisiku ja väikese korteri. Nagu teisedki asüülitaotlejad, saab ka Qader kuus kätte 90 eurot. Kas Qader õpib selgeks eesti keele ja sulandub meie ühiskonda, näitab aeg. Paanikaks, et riigis elab salajane eksvang, kes võib millegi äärmuslikuga hakkama saada, pole aga põhjust.
Kolmapäeval jõudis erilennukiga Tallinnasse Jeemenist pärit Ahmed Abdul Qader, kes on viimased 13 aastat elanud kurikuulsas Guantànamo vanglas. Palve kaaluda vangi vastuvõtmist esitas USA juba möödunud kevadel. Endine vang on avaldanud soovi olla uuesti ühiskonna liige, talle pakutakse tööalase väljaõppe võimalust. Eesti riik annab kaheks aastaks tugiisiku ja väikese korteri. Nagu teisedki asüülitaotlejad, saab ka Qader kuus kätte 90 eurot. Kas Qader õpib selgeks eesti keele ja sulandub meie ühiskonda, näitab aeg. Paanikaks, et riigis elab salajane eksvang, kes võib millegi äärmuslikuga hakkama saada, pole aga põhjust.
Sven Mikseri keerutamine
Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser ei suutnud riigikogu kõnepuldis anda eitavat ega jaatavat vastust küsimusele, kas sotsid tahavad tühistada või muuta nõuet, et vene gümnaasiumides peab 60% ainetunde olema eesti keeles. Seevastu haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossionovski julgeb ausalt öelda, et gümnaasiumi 60% keelenõue tuleb kaotada, ent seejuures tuleb tõhustada põhikooli keeleõpet, mille nõuded karmistuvad. See on hea plaan, sest seda järgides ja koolidele veidi vabamaid käsi lubades on tõepoolest ka lootust, et vene emakeelega noored oskavad gümnaasiumi lõpetades eesti keelt rahuldava asemel väga hästi.
Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser ei suutnud riigikogu kõnepuldis anda eitavat ega jaatavat vastust küsimusele, kas sotsid tahavad tühistada või muuta nõuet, et vene gümnaasiumides peab 60% ainetunde olema eesti keeles. Seevastu haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossionovski julgeb ausalt öelda, et gümnaasiumi 60% keelenõue tuleb kaotada, ent seejuures tuleb tõhustada põhikooli keeleõpet, mille nõuded karmistuvad. See on hea plaan, sest seda järgides ja koolidele veidi vabamaid käsi lubades on tõepoolest ka lootust, et vene emakeelega noored oskavad gümnaasiumi lõpetades eesti keelt rahuldava asemel väga hästi.
Ahelavarii Peterburi maanteel
15 minutit ja 15 purunenud autot – selline seis oli kolmapäeva hommikul Jõelähtmel. Öösel kell 4.30 oli maantee soolamärg, kell 7 hommikul sai teehooldaja baasautolt teate, et teele hakkab tekkima härmatis. Libedusetõrje auto startis kohe, ent kui ta Tallinna-Narva maantee 20.–22. kilomeetrile jõudis, oli ahelavarii juba toimunud. Väga lühikese ajaga tekkinud härmatis ja must jää olid teinud oma töö. Seega – pikivahe, pikivahe ja veel kord pikivahe!
15 minutit ja 15 purunenud autot – selline seis oli kolmapäeva hommikul Jõelähtmel. Öösel kell 4.30 oli maantee soolamärg, kell 7 hommikul sai teehooldaja baasautolt teate, et teele hakkab tekkima härmatis. Libedusetõrje auto startis kohe, ent kui ta Tallinna-Narva maantee 20.–22. kilomeetrile jõudis, oli ahelavarii juba toimunud. Väga lühikese ajaga tekkinud härmatis ja must jää olid teinud oma töö. Seega – pikivahe, pikivahe ja veel kord pikivahe!
