Selle nädala kolmapäeval kirjutas Eesti Päevaleht seltskonnast, kes vorbib raha eest ülikoolilõpetajatele lõputöid teha. EPL-i reporteriga täiesti avameelselt rääkinud akadeemilise ärimehe sõnul saab nende tehtud töödest kaitsmisel läbi ligi 95%. Seda üllatavam oli tema jutus see, et lõputööde variautorite kambast on umbes 30% bakalaureuse-­kraadiga ja 30% magistrikraadiga ning ülejäänutel akadeemilist kraadi polegi. Kuigi ülikoolid võivad selliste tegelaste peale maruvihased olla, peaksid nad ka peeglisse vaatama ja mõtlema, kuidas saab magistrikraadi tegev inimene endale akadeemilise hariduseta isikult magistritöö osta, ilma et keegi sellest aru saaks. Isegi selle töö juhendaja, kes peaks pidevalt tagasisidet andma, ei saa. Päev hiljem kirjutas EPL ka sellest, et uus plagiaadituvastussüsteem KRATT suudab hetkega leida kõik lõputöös leiduvad „võõrad suled”.

• Bemmimees, kes muu

Eelmisel laupäeval kihutas 22-aastane Gregor oma BMW-ga Tallinnas Tartu maanteel sellise kiirusega, et sõitis pärast teise autoga kokku põrkamist veel üle ohutussaare ja edasi üle tee bussipeatusse. Õnnetuse hetkel viibis ohutussaarel hulk inimesi, seetõttu oli vigastada saanuid 14, kellest neli vajas intensiivravi. Selliseid kihutajaid on vahest igaüks teedel näinud ja küllap mõelnud, mis saaks siis, kui rull-­nokad auto üle kontrolli kaotavad ja rahvarohkesse kohta sisse sõidavad. Sündmuskohalt saadud turvakaameravideost võib igaüks järele vaadata, mis siis saab. Seda vaadates on soovitatav mõelda, et iga inimese jaoks, keda auto tabas, võib see tähendada pikaajalist või parandamatut tervisekahjustust. Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab uurimine.