Kuigi nüüdseks on teada, et Euroopa Komisjon soovitab Eestil võtta vastu 1064 pagulast, pole endiselt selge, milliseks võib läbirääkimistel kujuneda tegelik pagulaskvoot. Kummalisel kombel pole riigil kohe võtta infot, kui paljuks me suutelised oleme. Ametnikud alles hakkasid seda välja selgitama. See näitab, kui vähe on Eesti tegelikult valmistunud probleemiks, mille Euroopa kaugemasse nurka jõudmist võis pikalt ette aimata. Nüüd ei jää valitsusel üle muud kui võtta kiiresti kindel seisukoht ja seda avalikkusele selgitada. Kuni püsib segadus, on eri arvudega žongleerimine vesi nende Eesti poliitäärmuste veskile, kes selles olukorras sõjapõgenike tuleku vastu võideldes ilmselt edukalt toetajaid püüavad.
Piusa kordonis ja piiri ääres

• Riigipiir musklisse

Valitsus kavatseb Eesti idapiiri korrastamisse investeerida lähiaastatel 80 miljonit eurot, mis teeb sellest Schengeni ruumi välispiiri ühe paremini valvatud lõigu. Droonid, liivaribad, kaamerad, turvaaiad. Väga hea, et lepavõsa asendatakse lõpuks ometi päris piiriga. Paljud poliitikud on juba aastaid rääkinud, et enne piiri ehitamist peaks meil olema Venemaaga piirilepe. Siseminister Hanno Pevkur võttis aga piiriteema ette kohe eelmisel suvel, kui ametisse sai, ja kindlasti kiirendas asjade käiku ka Eston Kohveri intsident. Seega on nüüdseks selgunud, et piirilepingu puudumine pole kunagi piiririba korda seadmist takistanud. Kõik oleks olnud tehtav, kui seda oleks üksnes piisavalt oluliseks peetud. Loodetavasti leitakse teistes valdkondades edaspidi vabanduste asemel lahendused kiiremini.