TTÜ uue rektori valimist ja IRL-i eksharidusministrit Jaak Aaviksood ümbritsenud segadus keris kuude kaupa. Nurinaid tema isiku kohta võis kuulda juba aprillis. Mai lõpus sai ta ametlikuks kandidaadiks, siis tulid jutud häältevõltsimisest ja ekspertiisist. Asi läks kohtusse ning räägiti niiditõmbajatest ja poliitilisest intriigist. Kogu lugu meenutab justkui ühe Hollywoodi draama stsenaariumi. On uskumatu, et protsessi jooksul ebameeldivaks muutunud peategelane lõpuks ikkagi kangelaseks osutub. Seega on Jaak Aaviksool arvatavasti TTÜ-s keeruline ka töörahu taastada (eriti heideti talle ette just autoritaarsust). Pealegi on selline avalikkuse ees kohale upitamine (nagu tehti ka tema endise parteikaaslase Liisa Pakostaga) lõppude lõpuks lihtsalt piinlik. Aga ega rektor peagi nagu poliitik populaarsuspunkte koguma.

Jaak Aaviksoo

Katkulevikut pole suudetud peatada

Sigade Aafrika katk sai taas kuumaks teemaks, kui eelmisel nädalal leiti Viljandimaa farmis nakatunud kodusiga. Sel nädalal levis katk ka Tartu- ja Järvamaale. Riik otsustas üleeile, et sigadepidamise nõuded karmistuvad ja metssigu peab metsades olema vähem. See aga nörritas eeskätt seakasvatajaid, sest samad nõuded olid olemas juba kaks aastat tagasi. Miks nende rakendamisega nii kaua oodati? Kahju, mis seakatk Eesti seakasvatajatele tekitab, ei saa veel täpselt mõõta, kuid see ulatub arvatavasti kümnetesse kui mitte sadadesse tuhandetesse eurodesse. Kas tõesti ei osatud arvestada, kui suure ulatusega probleem seakatku levik meile on? Kas polnud võimalik õppida lõunanaabri Läti kogemusest?

Me peame rääkima pagulastest

Pagulased tungisid Eurotunnelisse, et jõuda Prantsusmaalt Suurbritanniasse. „Ma pole rassist, aga...” Soome parlamendisaadiku üleskutse mitmekultuurilisust taunida vallandas pahameele kogu riigis. „Kuidas tegeleda põgenikega, kui neid on riigis miljoneid?” Südasuvel näitavad sellised ajalehtede pealkirjad ja teemad, et hapukurgihooaega ei ole ja Eesti ühiskonnas hoitakse selle tähtsa küsimuse debatti üleval.