Nädala keskpaigas lahvatas viimaste aastate suurim altkäemaksuskandaal. Kapo võttis kinni riigiettevõtte AS-i Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Nüüdseks on selgunud altkäemaksu andmisega seotud osapooled ja summade suurusjärgud, aga õhus on veel palju küsimusi, millele Eesti Päevaleht endiselt vastuseid otsib. Rohkem sel teemal kõrvalolevas loos.

Karm raport kõrgharidusmaastikule

Nädala alguses raputas Eesti kõrgharidussüsteemi teadus- ja arendusnõukogu koostatud raport, mille põhiautor on Gunnar Okk. Mitme punkti puhul tundub, et raport soovitab tegutseda kõigest paar aastat tagasi tehtud kõrgharidusreformile risti vastupidi. Raporti koostajate hinnangul tuleks lõpetada tasuta kõrghariduse jagamine ja asendada see riikliku laenuga, mis kustutatakse ainult siis, kui ülikoolilõpetaja jääb kindlaks ajaks Eestisse tööle. Enamik ülikoole ja teadusasutusi soovitatakse ühendada, et nende kvaliteet paraneks ja ressursid jaguneksid mõistlikumalt. Raporti järgi tuleks teha sõltumatu rahvusvaheline hindamine, kas Eesti ülikoolide erialade õpetamise kvaliteet vastab tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele.

Raportis märgitakse, et loobuma peaks erialadest, mille praegune tase ei vasta tänapäevastele rahvusvahelistele standarditele. Vähendada tuleks ka õppekavade arvu ja nende eri koolides dubleerimist. Paljud asutused on juba raportit kommenteerinud ning peavad liitmisplaani ohtlikuks enda identiteedile ja vabaduse säilitamisele.
Gunnar Okk

Sigadus seakatkuga

Tundub, et seakasvatajad ja riik ei võitle üheskoos seakatku, vaid hoopis teineteise vastu. Teineteist üksnes süüdistatakse, kuigi samal ajal levib sigade Aafrika katk üha edasi. Sel nädalal lausa kahte farmi, millest üks on seni Eestis nakatunutest suuruselt teine. Samal ajal käib ka vaidlus AS-i Vireen üle, mis ei suutnud uurimise tulemuste kohaselt kõiki loomi põletada, nagu lubas. Selle asemel transporditi suurem osa sigu Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlustehasesse. See tähendab, et ettevõte esitas veterinaarametile valede andmetega arve.

Ühe asjaosalise sõnul väljendub riigi ja ametiasutuste saamatus just metssigade arvu kontrolli alla saamises. Naljatades räägitakse, et kui ees ootaks külm talv, laheneks probleem iseenesest. Kuid keskkonnaameti hinnangul kaovad metssead Eesti metsadest peagi, sest kolme aasta pärast on neid senise 30 000 asemel hinnanguliselt umbes 600.

Tallinna ja Pro Kapitali võitlus Kalaranna pärast

12 aastat planeerimist, pidevat kodanike vastuseisu ja väidetavat kaasamist, kuid lahendust pole ikka. Kalaranna detailplaneeringu kehtestamise läbisurumiseks on nüüd Tallinna ja arendaja vahel sõlmitud leping. Selle järgi peab asi olema tehtud järgmise aasta oktoobriks, muidu tuleb linnal Pro Kapitalilt miljoni euro eest tükike maad osta.

Opositsioonipoliitikute sõnul on selline leping ebaseaduslik ja planeeringut puudutav avalik arutelu kaotab igasuguse mõtte, kui selle kehtestamine on linna huvides. Võimaliku variandina räägitakse ka kogu Pro Kapitali krundi linnale ostmisest.