Euroopa Liidu agentuuri Eurofoundi üleeuroopaline uuring tõi esile, et viiendikul Eesti eluruumidel on mingit laadi probleeme – kas puudub neil veevärk või pesemisvõimalus, kas majaseinad on kaetud hallituse või mädanikuga, kas probleeme on liigniiskusega või puudub korralik küttesüsteem. Kõigi nende näitajate poolest kuulub Eesti ühte kampa Ida-Euroopa kõige kehvemal järjel olevate riikidega.
Uuring tõi esile, kui suuri kulusid tekitavad viletsas konditsioonis eluruumid inimeste tervisele ja seeläbi ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Autorid soovitavad riigi otsustajatel investeerida inimeste eluruumide parandamisse, et seeläbi neid suuri kulutusi ära hoida. Eestil läheks kõigi puudulike majade kordategemine maksma suurusjärgus 2,4 miljardit eurot. Kui see ära teha, hoiaks riik otseste ja kaudsete kulude pealt kokku 1,2 miljardit eurot igal järgmisel aastal.
Vanemahüvitis muutub paindlikumaks
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) on pärast aastaid kestnud vaidlusi tulnud välja ettepanekute paketiga muuta vanemahüvitise väljamaksmise süsteem paindlikumaks. Plaani kohaselt saaks pooleteistaastast hüvitist välja võtta kolme aasta jooksul, samal ajal soovi korral ka tööle asudes. Praegu võib vanemahüvitise saamise ajal teenida ainult miinimumpalga ulatuses. Suurema paindlikkuse vajadusest on rääkinud pikalt nii tööandjad kui ka -võtjad. Spetsiaalselt isadele mõeldud aeg pikeneks praeguselt kümnelt päevalt kuu ajani.
Ettepanekutega minnakse valitsusse septembris. Kuigi siiani on Reformierakond olnud otsustavalt vastu igasugusele vanemahüvitise muutmise ideele, siis esmased reformierakondlaste kommentaarid praeguste ettepanekute kohta on üldjoontes toetavad olnud.
