Sul on viis last, väikseim neist aastane, ja pingeline riigikogutöö. Selle asemel et nautida koos lastega suve, võtsid enda kanda ka presidendikandidaadi kohustused. Miks?
Vastus on väga lihtne: tunnen, et pean andma oma panuse. Kui inimene on juba poliitikas, on tal tõenäoliselt sisemine vajadus midagi muuta või teistmoodi teha. Kui presidendidebatt algas, olid Keskerakonnas valikud just nii kitsad, nagu nad olid. Rääkisin tükk aega, et meie erakonda ja maailmavaadet toetab ühiskonnas suur protsent inimesi, aga meil pole kandidaatigi! Teeme ometi midagi! Presidendidebatt on hea võimalus ühiskonda mobiliseerida ja tuua esile kitsaskohti, kus tulevane riigipea võiks rohkem kaasatud olla. Ühel hetkel pöördusidki silmad minu poole ja sealt see kõik pihta hakkas.

Kelle silmad pöördusid?
Kolleegide silmad. Jään autori koha pealt, kes minu nime välja käis, nõutuks, aga need olid vanemad meeskolleegid – kas Tarmo Tamm, Enn Eesmaa või Aadu Must. Nad ütlesid, et seekord otsivad kõik tugevat naist. Vahva, meil on selline olemas!
Kolleegid on algusest peale olnud väga kindlameelsed, et olen väga hea variant. Kui energilised inimesed Jüri ja Kadri läksid sellega õhinal kaasa, oligi asi otsustatud. Mis suvesse puutub, siis poliitikas on suvi teistsugune. Väga palju on lihtsalt toredaid külapäevi, vahvaid rahvaüritusi, kuhu vähemalt pooltele saan lapsed kaasa võtta. Ka neil on seal huvitav.

Avameelset intervjuud presidendikandidaadi Mailis Repsiga saad lugeda juba homme ilmuvast LP-st!