„Jah, ei salga, see oli ülimalt dramaatiline päev,” meenutab Mait Agu poeg Märt Agu (38). „Veel viis aastat pärast isa surma pidasin tema surmakuupäeva meeles, mõtlesin isale, viisin ta hauale küünla ja püüdsin vähemalt enda jaoks leida selgemat vastust, miks see õnnetus juhtus,” arutleb Märt. Saatuslik 1998. aasta 1. september on tal meeles nagu eilne päev.